|
|
Post by Christopher James Wilion on Nov 2, 2009 13:15:37 GMT -5
"Mille eest sa vabandad?" imestas noormees kui kuulis tüdruku vabandus sõnu. Rob ei saanud aru miks tüdruk vabandas. Aeglaselt üritades mingisuguseid ringe sõrmedega teha tüdruku kätele, samal ajal naeratades. "Iga kell," lausus poiss muigega, mõeldes iga sõna tõsiselt. Ta tõesti oli nõus iga kell tüdruku käsi soojendama.
|
|
|
|
Post by Nessie EJ Tallemante on Nov 2, 2009 13:24:58 GMT -5
"Varsti hakkab hoopis sinu kätel külm," vastas Nessie, imeõrnalt alahuulde hammustades ning samal ajal ka kergelt naeratades. Kuuldes siis veel järgmisi Robini sõnu, naeratas tütarlaps veidike säravamalt. See kõlas kohutavalt armsalt. "Vähemalt ma tean siis, kelle poole pöörduda, kui külm on," märkis EJ vaikselt.[/color]
|
|
|
|
Post by Christopher James Wilion on Nov 4, 2009 13:43:36 GMT -5
"Ära minu käte pärast muretse," lausus noormees naerdes, tema punane juuksesalk lehvis õhus nagu tuulelipp. Rob silmitses tüdrukut, neiu tõesti meeldis noormehele ning noormehe mõtetesse paratamatult tekkis mõte, et kas tüdruk on vaba.. "Ole sa lahke," vastas noormees lahkelt.
|
|
|
|
Post by Nessie EJ Tallemante on Nov 4, 2009 13:51:27 GMT -5
Nessie kallutas pead veidike viltu. Ta ei saanud ju sinna midagi parata, kui talle siiski mure tekkis, et Robinil tema pärast nüüd kätel külm võis hakata. "Armas," sõnas neitsik, teadmatagi õieti, mille peale ta seda täpselt ütles. Tema näol püsis naeratus.[/color]
|
|
|
|
Post by Christopher James Wilion on Nov 4, 2009 13:55:52 GMT -5
Kui Robil oleksid tiivad, oleks ta sel hetkel mõelnud kindlasti õhku tõusmisele kuid ometi leidis noormees, et see olek kus ta praegu oli, oli veelgi parem. Koolivanem polnud kunagi olnud purjus kuid ometi uskus, et ta on joobunud. "Hakkaks kättel soojem?" küsis noormees naerdes kui nad olid mõnda aega vaikinud ning lihtsalt üksteisele naeratanud..
|
|
|
|
Post by Nessie EJ Tallemante on Nov 4, 2009 14:04:01 GMT -5
Nessie pilgutas paar korda kiirelt silmi. Naeratus tema näol oli lihtsalt täiesti oma kohale haakunud ning ei paistnudki tahtvat sealt kusagile ära kõndida. "Jaa-ah, natukene," vastas tütarlaps, lisades selle viimase sõna, kartes et kui ta lihtsalt jah vastab, laseb Robin tema kätest lahti. Ja seda EJ ei tahtnud.[/color]
|
|
|
|
Post by Christopher James Wilion on Nov 5, 2009 12:34:13 GMT -5
"Suuurepärane," venitas noormees naeratades, mõtlematagi tüdruku kätest lahti lasta. See, et ta sai tüdruku kätest kinni hoida, oli justkui midagi erilist, midagi millega ta pole väga tegelenud või noh, peaaegu üldse kui jätta üks kunagine pisijuhtum ühe neiuga vahele... Kuid nii avalikult, mitte eal.
Pilved, mis ennem olid värvinud taeva hõbehalliks, hakkasid nüüd puistama välja valgeid lumehelbeid. Robin naeratas kui tundis esimest lumehelvest oma näol ja siis teist. Kuid kui lumehelbed jäid tüdruku pruunidesse juustesse pidama, leidis noormees, et need on justkui kõige sobivamad kaunistused tüdruku juustesse. Need muutsid tüdruku kuidagi ebareaalseks, justkui ta oleks ingel või haldjas. Robin astus veel sammu tüdrukule lähemale, olles kahe vahel, teadmata kas ta peaks või ei peaks seda tegema...
|
|
|
|
Post by Nessie EJ Tallemante on Nov 5, 2009 14:10:06 GMT -5
Elleanora naeris vaikselt, täiesti tahtmatult, kui lund langema hakkas, kuid seda vaid korraks ning põhjuseks oli see, kui üks helbeke tema ninaotsale maandus ja seal ära sulas. Kui Robin talle lähemale astus, tundis tütarlaps paratamatult, kuidas tema süda tugevamalt taguma hakkas..[/color]
|
|
|
|
Post by Christopher James Wilion on Nov 5, 2009 14:15:57 GMT -5
Robin tundis oma süda peksmas, justkui tahaks see tema rinnust välja hüpata. Koolivanem ei mõelnud, mida ta teeb, ta lihtsalt tegutses, justkui oleks see talle sisse programeeritud, et ta peab tüdrukut suudlema kuigi noormees ei olnud selles kindel. Arglikult astunud veel sammu tüdruku poole, seisis noormees tüdruku vastus, kohe päris vastus, nende kahe vahel oli vaid imepisike vahe ning järgmisel hetkel ei olnud sedagi kui noormees surus oma suu tüdruku huultele.
|
|
|
|
Post by Nessie EJ Tallemante on Nov 5, 2009 14:26:05 GMT -5
Hetkel, kui kuti huuled vastu tema omi puutusid, tundis Nessie, kuidas ta süda sõnukirjeldamatu hüppe tegi ning kõhust käis läbi jõnksatus. Vägagi meeldiv jõnksatus. Õrnalt suudles tütarlaps Robinit vastu ning ta nüüd juba üsna soojad käed, libisesid poisi pihkude vahelt, kuid vaid selleks, et need ümber noormehe kaela libistades. Üle kogu tema keha levis uudne ja mõnus soojavärin.[/color]
|
|
|
|
Post by Christopher James Wilion on Nov 5, 2009 14:34:59 GMT -5
Kui Robinil oleksid tiivad oleks ta sellest joovastuset õhku tõusnud. Noormehe käed, mis olid neiu pihkudest välja libisenud, leidsin endale märgatavalt parema rakenduse (peale selle tüdruku käed olid kuidagi tema kaela ümber end sidunud). Noormees asetas oma käed ümber tüdruku piha, tõmmates tüdrukut veel endale lähemale. Vaid hetkeks hingamiseks õhku tõmmanud, surus noormees huuled uuesti tüdruku huultele, paotades seekord õrnalt oma huuli.
|
|
|
|
Post by Nessie EJ Tallemante on Nov 5, 2009 14:46:40 GMT -5
Peale seda pisikest pausi, kui esimene üllatus oli samuti möödas, vastas Nessie sellele suudlusele juba tunduvalt kindlamalt. Viimaks siiski Robinist eemaldudes, jäi tüdruk talle naeratades säravate silmadega otsa vaatama. "Umm," mõmises neitsik vaikselt, veidi õhetavate põskedega, millel polnud seekord mittemingit pistmist külmaga. Ta oli äsja nagu tahtnud midagi öelda, kuid samas ei osanud ta mittemidagi sõnada.[/color]
|
|
|
|
Post by Christopher James Wilion on Nov 5, 2009 14:59:08 GMT -5
Eemaldunud tüdrukust, või vähemalt tema huultest, jäi noormees seisma, käed endiselt ümber tüdruku piha, sest ta ei teadnud täpselt mida ta tegema peaks. Nii ta siis seisis, mõne centimeetri kaugusel tüdrukust. Tüdruku mõmina peale, noormehe huuled kaardusid naeratuseks, Robin ei teadnud,ja ka ei tundnud, et ta peaks ütlema pidagi veel. Ning lund sadas endiselt, olles katnud juba maa õrna lumekihiga ning noorte juustesse jätnud ohtralt lumehelbeid.
|
|
|
|
Post by Nessie EJ Tallemante on Nov 5, 2009 15:06:32 GMT -5
"See oli midagi," libises viimaks arusaadava lausena üle Nessie huulte ning ta naeris vaikselt. Kas ta tõesti ei osanud siis midagi paremat öelda? Noh, see polnud igatahes üldse tüdruku moodi. Kergelt kikivarvukile tõustes andis tüdruk Robini huultele ühe kerge musi ning naeratas. [/color]
|
|
|
|
Post by Christopher James Wilion on Nov 6, 2009 13:00:56 GMT -5
Seda avaldust kuulnud, turtsatas noormees tahtmatult. "Tõesti," möönis noormees uuesti muigega. Koolivanema süda peksis ning see ei rahunenud ka siis maha kui tüdruk teda musitas. "Mmm..." oli nüüd noormehe kord mõmiseda.
|
|
