Kuuvalgus

[Jared Reynolds]

Üle Jared' näo libises grimass ning hetkeks olid tema silmad tühjad, elutud. Ta nägi sekundiks täielikult slytherinlase või vampiiri moodi välja. Kuid üsna peagi ta taastus, aeglaselt voolas Jared' silmadesse tagasi elurõõm ning ta ei näinud välja enam nii jahe ja tundetu kui ennist. Pööranud pilgu tagasi Constance'le, naeratas nooruk vaikselt. Neiu tõi justkui halbadesse päevadesse veidi päikest, mis sest, et nad alles tutvunud olid.

Ta mõtles kaua, enne kui ta vastas. Või tähendab, ta ei mõelnud, ta lihtsalt ei tahtnud seda öelda. Kuid ta pidi. "Kui ma muundun, siis juhtub nii, et.. Ma hävitan lihtsalt kõik, mis mu teele ette jääb," sõnas ta, hääletoon veidi jahe.

[Constance Clarnox]

Constance märkas muutust noormehe näost ning tema kõhtu tekkis ebameeldiv jõnks. Ta ei tahtnud kellelegi ebameeldivusi tekitada, kuid tundus, et nüüd on juba liiga hilja. Ta oleks tahtnud vabandada, kuid ta ei saanud sõnu suust. Seega ta lihtsalt vaatas üllatavalt pehme pilguga noormehele otsa, silmis kahetsus.

Kui too viimaks rääkima hakkas, tajus tütarlaps halba. Ta teadis ju vastust, miks oli ta siis üle pidanud küsima? Viimaks ta aga hingas sisse ning noogutas, vastates poisi naeratusele naeratusega. "On seda muidu juhtunud?" küsis ta ettevaatlikult. Ta ei saanud salata, et see teema huvitav ei oleks tundunud. Ega ta igapäev libahuntidega kohtu.

[Jared Reynolds]

Jared ei pidanud kaua Constance' järgmise küsimuse üle mõtlema. "Ma loodan, et mitte," ütles ta. Tema näol polnud naeratuse varjugi. Ja loogiline ka - see oli päris tõsine teema. "Asi on selles, et kui ma muundun, ei mäleta ma järgmisel päeval midagi, mida ma hundina korda saatsin. Aga mul on olnud peale muundumist paar väikest armi, teiste huntide või muude kiskjatega kaklemisest," lisas Jared mõne aja pärast.

Oleks olnud nii hea, kui ta oleks saanud hundiks muundudes enda mõtteid, tundeid, tegevust kontrollida. Ta ei saaks siis vähemalt kellelegi haiget teha.

[Constance Clarnox]

Noormehe jutt oli hirmutav, kuid samas irooniline. Hundid olid nimelt tütarlapse lemmikloomad. Sellegi poolest vaatas ta nüüdseks juba kaastundliku pilguga noormeest, ise mõeldes, et temas ei saa midagi loomalikku olla. Kuidas sai see võimalik olla, et ühel hetkel oled sa üks ning teisel hetkel hoopis teine inimene? See tundus nii ebareaalsena.

"Hea, et sa seda nõiajooki võtta saad, mis takistab sind muundumast," lausus ta viimaks, õrn naeratusevari huulil, kuid silmil endiselt murelik korts. Jared oli väga tore ning ta ei olnud väärt mingeid selliseid hundijamasid. ISegi Constance arvas seda.

[Jared Reynolds]

Jared noogutas nõustuvalt. Ta ei teadnud, mis ta selle joogita tegema peaks. See nõiajook oli nüüd justkui üks osa tema elust. "Mhmh.. Ma ei tea, mis ma tegema peaks, kui ma mõne.. khkmm.. olendi tapaks. Arvatavasti saadaks Dumbledore mu siit minema. Aga ma saan temast ka täielikult aru. Tegelikult ei peaks vampiire ega libahunte üldse olemas olemagi," ütles ta vaikselt. Ta ei teadnud, mis ta edasi teeks, kui teda koolist välja visataks. Ta jääks ju ilma nii tähtsatest asjadest. Võlukunstist, enda sõpradest..

"Aga ma imestan tegelikult, et sa mind ikka veel pole siit minema saatnud," teatas ta mõne aja pärast, näole ilmumas kerge muie.

[Constance Clarnox]

Constance oli korduvalt mõelnud selle üle, mis siis, kui teda ära saadetaks. Tal oli suur perekond ning nad olid küll üsna jõukad, kuid see oleks olnud tohutult häbiväärne, kui teda välja visataks. Sigatüügas oli tema kodu rohkem kui ta päriskodu. Neidisele meeldisid need rõsked seinad ning vaimud, mis mööda lossi ringi käisid. Talle meeldis järv. Astronoomia torn...

Prefekt oli rahul, et poiss oli otsustanud teemat vahetada. Või õigemini eelmise teema poole tagasi pöörduda. Ta ahhetas vaikselt õhõrna naeratusega ning rebis enda pilgu noormehelt. "Ma tegelikult ei ole selline prefekt, kes kamandaks ja saadaks inimesi tagasi oma magamistubadesse. See on igaühe enda asi, kas nad tahavad jamasid ning professoritele vahele jääda või mitte," oli neidisel taaskord oma arvamus.

[Jared Reynolds]

Ka Jared'l endal oli hea meel, et ta oli teemat vahetanud. Talle ei meeldinud tõsine olla. Üldse mitte. Ja ta ausaltöeldes ka vihkas murettekitavatest teemadest rääkida. Libahundile lihtsalt ei sobinud selline asi. Ta oli alati rõõmsameelne ja lõbus.

"Tõesti? Seljuhul ma lausa armastan sind," hakkas ta vaikselt naerma. Talle ei meeldinud koolivanemad, kes koguaeg öösiti õpilasi tuppa saadavad. See on ju täiesti nende asi, mida nad teevad või mis nendega juhtub. Nende elu ikkagi ju. Ainult, et Dumbledore'l võis pahandust tulla, kui midagi halba juhtuks.

[Constance Clarnox]

Constance vaatas kuud ega öelnud midagi noormehe sõnade peale. Armastus. Ta ei olnud kunagi midagi sellist tundnud, sest keegi ei olnud teda õpetanud. Ta ei igatsenud kellegi sooje käsi enda ümber. Ta ei igatsenud pehmeid huuli enda huulte vastas. Ta ei igatsenud kuulda kallima südame kiiret löömist. Ta ei igatsenud säärast õnne. Ta ei osanudki igatseda, sest ta ei olnud kunagi vajanud midagi sellist. Alati sai ka ilma hakkama. Samuti ta oleks kartnud. Ta teadis, et armastus on pime ning eksitab teisele teele. Hetkel olid õpingud tema jaoks kõige tähtsamad.

Tema sõrmed sulgusid kõvemini aknalaua ümber ning ta sules hetkeks enda silmad, kui lahtise akna vahelt külm tuulepuhang sisse tuli ning tüdruku nahka paitas. Lõpuks pööras ta aga enda pilgu tagasi noormehele, silmitsedes teda pikalt silmanurgast, üks suupool veidi kõrgemal kui teine. "Sa käid siis tihti öösiti lossi peal jalutamas või?" küsis neiu.

[Jared Reynolds]

Uuuups.. Jared poleks vist pidanud seda ütlema ning ta kahetses enda sõnu alates sellest, kui nende vahele pikk vaikusehetk tekkis. Äkki Constance'l on seoses armastusega halbu mälestusi, millest Jared ei tea? Muidugi ei tea, nad olid alles kohtunud..

Lõpuks kui aga Constance enda suu lahti tegi, ohkas Jared kergendunult ning muigas siis endamisi. Vähemalt ei jooksnud neidis minema ega löönud talle kõrvakiilu. "Üsna. Või tähendab iga öö.. Aga peaaegu alati on need jalutuskäigud kurvalt lõppenud, ehk siis mind on puhketuppa tagasi saadetud," ütles ta, muiates veidi mõrult, "Aga sina?" Ta ei saanud jätta vastu küsimata.

[Constance Clarnox]

Nüüd oli tüdruku kord tõsiseks muutuda. Koheselt pööras ta enda pilgu noormehelt, sest tal oli tunne, et Jared näeb temast läbi. Praegu tundus ta pilk kõrvetav.

Kuidas oleks ta saanud seletada noormehele, et ta ei saa magada? Et tal ei tule peaaegu kunagi und. Ta võib ju passida voodis ning 'puhata', kuid see oli igav. Tüdruk lihtsalt ei jäänud magama ning sellepärast oli ta alati voodist üles tõusnud, riide pannud ning puhketoast väljunud ettekäändega, et läheb patrullima. Mõnikord jalutas ta Slytherini puhketoa ümbruses, kuid vahel oli ta ka kaugemale ning lausa välja läinud. Täna oli ta siis tulnud Astronoomia torni.

"Ma käin ka iga öö. Enamasti terve öö," lausus neidis viimaks mõtlikult.

[Jared Reynolds]

Jared kergitas kulme. Vau, kas see neiu üldse kunagi magas ka? Jared ise ainult magakski, kui võimalust oleks. Aga kummaline on see, et ainult päeval tunneb ta väsimust. Kui õhtu hakkab kätte jõudma, oleks see justkui pühitud ning ta lihtsalt pulbitseb energiast. Libahundid olidki ööloomad.

"Unetus?" küsis ta. Tema silmad polnud viie minuti jooksul vist üldse Constance'lt ära läinudki. Ning ta ei leidnud põhjust, miks ta peaks üldse midagi muud kui seda väikest printsessi vaatama.

[Constance Clarnox]

Kuulnud noormehe küsimust, pööras tütarlaps enda pilgu poisile. Oli üllatav, et CC üldse väsinud välja ei näinud. Võib-olla oli asi selles, et energia hoidmiseks sõi ta keskmisest rohkem, muidugi väärtuslikku toitu.

"Üsna jõhker ka teine. Ning ma ei tea, millest see on või miks," sõnas tüdruk ning ta naeratas nõrgalt. "Aga see-selleks. Mis majas sa üldse käid?" päris ta viimaks küsimuse, mida ta enda teada ei olnudki JAred'ilt pärinud. Ta silmitses poissi, ise endamisi rahul olles, et ta teda kohe magama ei olnud saatnud. Temaga oli hea rääkida.

[Jared Reynolds]

Kortsutanud kergelt kulme, pööras Jared pilgu hetkeks kuule, nagu otsides sealt vastust, kuid siis viis ta enda tähelepanu jällegi tagasi tütarlapsele, jäädes teda pikemalt vaatlema. "Sa mingit unerohtu pole proovinud?" küsis ta tõsiselt, "Äkki lähed käid millalgi madam Pomfrey juurest läbi?" Ei saanud öelda, et Jared poleks hoolinud. Sellepärast ta soovitaski neiul arsti juurde minna.
"Gryffindoris," vastas Jared küsimusele. Ei, ta polnud selle üle uhke, et ta Gryffindoris oli, kuid ta ei kahetsenud ka. Vahel Jared isegi mõtles, kas ta ikka peaks selles majas käima. Äkki Sõõlamiskübar eksis?

[Constance Clarnox]

Constance raputas pead. "Ma ei lähe. Ütleme nii, et mul on range põhimõte keemiat mitte tarvitada. Eelistan looduslikku ravi," sõnas tütarlaps muigega. Kuulnud aga, mis majast noormees on, kergitas ta veidi kulme, kuid ei lausunud midagi negatiivset. Ta ei arvustanud inimesi mitte nende maja vaid käitumise põhjal ning siiani oli Jared endast väga hea mulje jätnud.

[Jared Reynolds]

"Või nii.." muigas Jared kergelt, "Kuid mis kuulub loodusliku ravi alla?" Tema ise tarvitas keemiat. Näiteks kui pea valutas, siis võttis ta kohe valuvaigistit. Mis mõttega ikka end piinata? Kuid muidu on Jared enamasti täiesti terve poiss, mingeid kopsupõletikke ega muid selliseid asju pole tal olnud.

Nähes Constance' kulmukergitust, muigas ta kergelt ning mõnes mõttes ka mõrult. "Arvamus minust langes nüüd?" küsis ta, mitte väga suure entusiasmiga. Mis seal ikka lõbusat oli.. Ikka arvatakse ju nii, et Gryffindoris käivad pugejad, Hufflepuffis lollakad, Ravenclaw's nohikud ja Slytherinis ülbed ning egotsejad. Maja oleks justkui õpilase eest rääkinud. Aga tegelt see nii ei olnud.