|
Post by Lyanna Stark on Nov 7, 2010 13:31:20 GMT -5
Lyanna astus igavlevalt roosiaeda, pilk ringi liikumas, et tabada mõnda õpilast, kes hilja väljas on. Või noh, veel ei olnud aeg, et ta peaks nad puhketuppa ajama, aga varsti... Praegu aga Lyanna ei märganud seal kedagi, kuid seisatas ühe põõsa juures ning silmitses lilli. Need roosid õitsesid tema mäletamist mööda seal aasta ringi. Aga ta polnud täiesti kindel. Sellegipoolest olid roosid tema lemmik lilled, ning ta ei tüdinenud nendest kunagi, ükskõik, mis värvi need olid. Sellel põõsal, mille juures neiu seisis, olid valged roosid.
OT: Kinni.
|
|
|
Post by Professor Shade Malus on Nov 7, 2010 13:34:54 GMT -5
Shade oli tulnud hilisele jalutsukäigule. Enne oli ta enda toas ära joonud klaasitäie brändit ning nüüd tema pea tuikas kergelt, värske õhk tegi kõik paremaks. Mees peatus ühe kõrge roosipõõsa ees ning silmitses selles kasvavaid tumepunaseid õisi. Ta kummardus, et neid nuusutuada ning kohe meenusid talle kõik mälestused tema enda Sigatüüka aegadest. Ta oli tüdrukuid sinna toonud, neile terve muinasjutu kokku jutustanud, olemise romantiliseks teinud. Kuid mitte kunagi ei pingutanud ta üle, ta hoolis tüdrukutest liiga palju, et nende südameid murda. Ta üritas alati kõike rahulikult võtta, kahjuks oli asi selles, et nii, kui ta mingile tüdrukule tähelepanu oli pööranud, armus too temasse ära ja nende südamed murdusid ikka alati. Shade naeratas endamisi õnnelikult ja tõusis taas, et edasi minna, kuid tema teel oli ees Lyanna. See kena blondiin lendamise tunnist.
|
|
|
Post by Lyanna Stark on Nov 7, 2010 13:38:22 GMT -5
Lyanna võpatas, kui kuulis kellegi samme ja pöördus ringi. "Oh. Tere, professor... Malus," ütles ta, kui oli mehes ära tundnud uue lendamise õpetaja. Tüdruku huulile ilmus vaevumärgatav naeratus, kuid siis viis ta pilgu taas roosidele. "Mis teid siia toob?" küsis ta, üritades mitte väga uudishimulik välja näha. Pole vaja, et õpetaja temast valesti aru saab.
|
|
|
Post by Professor Shade Malus on Nov 7, 2010 13:46:55 GMT -5
Shade ilme muutus kuidagi veidike uduseks. "Ma tulin lihtsalt jalutama. Peavalu..," lausus ta umbmääraselt. Mees astus natukene neidiselel lähemale, kuid mitte liiga lähedale, et valet muljet ei jääks, kuigi tegelt oli kirg tema sees nii suur, et ta oleks tüdrukul riided seljast rebinud. Seda aga muidugi ta ei teinud. Tema oli professor ja tüdruk oli tema õpilane. Vastikud reeglid. "Ja sa ise? Sa ikka tead, et peaksid," Shade vaatas korraks kella enda randmel, "kümne minuti pärast koolimajas olema?!" Mitte, et see meest huvitanud oleks. Keda need kellaajad ikka huvitasid?! Mees muigas kergelt, et Lyanna ei arvaks, et Shade teda ära ajab.
|
|
|
Post by Lyanna Stark on Nov 7, 2010 13:50:50 GMT -5
Lyanna huulile ilmus kergelt pilkav muie, mis siis, et pilkamised käisid slytherinlastega kaasa. "Ma arvan, et te olete ühe pisiasja märkamata jätnud," ütles ta enda koolivanema märgile osutades. Ta murdis põõsa küljest ühe valge roosi ning keerutas seda sõrmede vahel. "Teate, et siin koolis on olemas ka haiglatiib, kuhu selliste hädadega, nagu peavalu, minna saab?" küsis ta hetke pärast mõtlikult.
|
|
|
Post by Professor Shade Malus on Nov 7, 2010 13:58:43 GMT -5
"Oih, jah, vabandust, ma ei märganud," lausus Shade ja naeratas kergelt vabandavalt. See tähendas, et tüdruk võib kasvõi öö läbi väljas olla, tuues igakell ettekäändeks, et ta tegi kontrollreidi. "Ma ei taha iga pisiasjaga madame tüüdata. Värske õhk tundus parem."
|
|
|
Post by Lyanna Stark on Nov 7, 2010 14:01:59 GMT -5
Lyanna naeratas lõbustatult ning libistas sõrmedega aeglaselt üle roosiõie, mis tal käes oli. See muutis värvi, muutus erksiniseks. Ilma võlukepita võlumine, kui võlukepp oli läheduses, oli lihtne, aga kui see oli kaugel, siis oli see palju keerulisem. Hetkel oli võlukepp tema rüü taskus. Jah, Lyanna kandis endiselt koolirüüd, mitte vaba-aja riideid. Ta ei osanud enam midagi öelda, seega jälgis ta hetke enda õpetajat ning viis siis pilgu tagasi roosile.
|
|
|
Post by Professor Shade Malus on Nov 7, 2010 14:08:24 GMT -5
Shade vaatas, kuidas tüdruk roosil värvust muudab. See oli ilus võlukunst. "Kuidas siis esimene tund meeldis?," päris mees nüüd tüdruku arvamust. Ta oli ju siiski esimest korda õpetaja.
|
|
|
Post by Lyanna Stark on Nov 7, 2010 14:10:44 GMT -5
Lyanna tõstis pilgu tagasi mehele, kui too tunni kohta küsis. "Ausalt öeldes ei saa lendamise tund just eriti huvitav olla, kuna lendamine on lendamine ja seal on väga vähe õppida," ütles tüdruk kergelt ükskõiksel toonil. Ta ei hakanud ütlema, et kõige huvitavam tegevus oli mehe jälgimine.
|
|
|
Post by Professor Shade Malus on Nov 7, 2010 14:11:49 GMT -5
"Sul on õigus aga ma pidasin rohkem seda silmas, et mis sa arvad, kuidas ma hakkama sain?" Shade naeratas kergelt, kui tüdrukule üsna sügavalt silma vaatas.
|
|
|
Post by Lyanna Stark on Nov 7, 2010 14:13:50 GMT -5
Lyanna kehitas õlgu. "Kui arvestada seda, et see oli teie esimene tund, siis päris hästi," ütles ta muige saatel, kui nüüd roos hõbedaseks muutis. Ilus.
|
|
|
Post by Professor Shade Malus on Nov 7, 2010 14:16:24 GMT -5
"Tore," vastas Shade rahulolevamalt. Peaavalu oli peaagu kadunud ning nüüd jälgis ta lihtsalt vaikides, mida tüdruk teeb.
|
|
|
Post by Lyanna Stark on Nov 7, 2010 14:17:09 GMT -5
"Te olete endine Sigatüüka õpilane?" küsis Lyanna hetke pärast, kui vaikus rõhuvaks muutus. Ta oletas seda, aga ei olnud kindel.
|
|
|
Post by Professor Shade Malus on Nov 7, 2010 14:21:23 GMT -5
Shade noogutas. "Ma lõpetasin 7. aastat tagasi, käisin ka Gryffindori majas."
|
|
|
Post by Lyanna Stark on Nov 7, 2010 14:22:28 GMT -5
Wow. Tüüp on 24. Lahe. "Lahe. Mis teie lemmik õppeaine oli?" esitas Lyanna järgmise küsimuse, et nad taas vaikuses seisma ei peaks.
|
|