|
Päeval.
Nov 23, 2010 13:53:06 GMT -5
Post by Nathaniel D. Riddle on Nov 23, 2010 13:53:06 GMT -5
Nathaniel viis pilgu Betty'le, kui koer oli taltsalt maha istunud. "Ta ei tee midagi," kinnitas noormees tüdruku käest kinni võttes ning teda koerast, kes nüüd neile järgnes, eemale juhtides, maja poole. Nate avas suure ukse ning kui Betty oli sisenenud, tegi koerale kiire pai ja sulges ukse enda järel. "Nathaniel?" küsis naisehääl, kui poiss jalanõusid ära võttis ning Bettyl sama teha soovitas. "Jah, mina," vastas Nate, kui pilgu suure koridori teises otsas asuva lahtise ukse juurde viis, kus seisis tema ema, Sandra süles. "Oi, tere. Mina olen Elizabeth, Nate'i ema," ütles naine sõbralikult, nende poole astudes. Ta küll naeratas, aga tema pilk oli kalk ja ükskõikne.[/color]
|
|
|
Päeval.
Nov 23, 2010 15:39:52 GMT -5
Post by Sophie Betty Awell on Nov 23, 2010 15:39:52 GMT -5
Sophie hingas paar korda kergendatult, kui nad viimaks majas sees olid. Neiu võttis endagi tossud jalast ning seisis siis silmitsi naisega, kes oli ennast Nate emana tutvustanud. Vahva. "Meeldiv tutvuda. Betty," ütles tütarlaps viisakalt ning tutvustas ennastki. Kergelt mokaotsast naeratanud viis ta pilgu uuesti Nathanielile. Betsyle ei meeldinud kunagi kellegi vanematega kohtumine - tihtipeale võisid neist saada ebameeldivad kogemused. Hoopis rohkem paelus teda tita, kes oli naise süles. Tõega armas, missiis, et Soph tavaliselt üsnagi väikeste laste vastu oli.
|
|
|
Päeval.
Nov 24, 2010 8:56:09 GMT -5
Post by Nathaniel D. Riddle on Nov 24, 2010 8:56:09 GMT -5
"Meeldiv ka sinuga tutvuda, Betty," ütles Elizabeth sõbralikult, ning tahtis midagu lisada, kuid teda katkestas teise tüdruku hüüe: "Nate!" Hetk peale seda ilmus suure trepi ülemisse otsa noor tumedapäine tüdruk. "Mida ta kodus teeb?" küsis Nathaniel ärevalt enda ema käest, kes õlgu kehitas, Sandrat enda süles sättis ja siis tagasi elutuppa suundus, et mitte noori häirida. "Hei, Cec," ütles noormees lõpuks, kui tüdruk oli alla jõudnud ja Nathaniel'i kallistas. "See on Cecilia... mu õde. Ning tema on Betty," ütles poiss, kui oli lämmatavast kallistusest pääsenud. Talle ei meeldinud eriti tema õe iseloom, aga noh, ta pidi tüdrukuga normaalselt käituma. "Käite vä?" küsis Cecilia kohe otsekoheselt, kui Betty't uurivalt vaatas. "Ei," vastas Nate enne, kui Betty midagi vastata jõudis. "Usun ma jee. Igatahes, meeldib tutvuda, Betty," ütles Cecilia sõbralikult, ning kallistas ka teda sõbralikult. Oojaa, täielik Nathanieli vastand, kuigi välimuselt olid nad sarnased. Mõlemad olid tumedapäised, nagu nende vanemadki, kuid silmad olid mõlemalt isale sarnaselt erksinised, Sandral olid ema pruunid silmad. Iseloom oli Cecilial kellegi tõenäoliselt väga kauge sugulase oma, kuna nii nende ema kui isa olid üsnagi ebameeldivad, kui nendega pikemalt koos viibida. Nate oli vägagi nendesse.[/color]
|
|
|
Päeval.
Nov 24, 2010 11:10:47 GMT -5
Post by Sophie Betty Awell on Nov 24, 2010 11:10:47 GMT -5
Sophie naeratas Nate emale sõbralikult, kuid jäi siis ikkagi noormehe õde vaatama. Üks armsamaid väikseid olevusi, keda ta näinud oli. Siis aga nägi ta trepi peale ilmuvat tüdrukut ja koondas oma tähelepanu talle. Bet eeldas, et Cecilia on Nate õde ning noormees kinnitas seda. Just siis, kui Betsy avas suu, et neidise küsimusele eitavalt vastata, jõudis Nathaniel temast ette. "Meeldiv sinugagi tutvuda, Cec," ütles Betty sõbralikult ning kallistas Ceciliat vastu, huulil lõbus muie.
|
|
|
Päeval.
Nov 24, 2010 11:17:59 GMT -5
Post by Nathaniel D. Riddle on Nov 24, 2010 11:17:59 GMT -5
"Jah, väga tore... ta ei ole siin?" ütles Nathaniel, suunates lause viimase poole enda õele, kes eitavalt vastas. Nate küsis enda isa kohta. "Nate, ma olen juba pikemat aega tahtnud, et sa ühte asja vaatad, tulge mõlemad," ütles Cecilia siis naeratuse saatel ning tiris Nate'i ja Betty enda järel trepist üles. Cec juhatas noored tema tohutult roosasse tuppa, ning suundus siis mingi kapi juurde. "Noh, mida arvad? Ma ei tea, Danielle arvas, et see on normaalne, aga ma tahan ausat vastust saada, Dani käest ei saa kunagi ausat vastust," seletas Cecilia nende kahe ette mingit paberit tõstes. Sinna olid kirjutatud ilukirjas prantsuse keelsed laused ning ümber olid joonistatud seonduvad pildid ja muu sarnane. "Kodutöö?" küsis Nate. Noogutuse saanud, poiss muigas vaevumärgatavalt. "Väga kena." Nathaniel viis nüüd enda pilgu, nagu Cecilia'gi, Betty'le, et ka tema arvamust asjast kuulda.
OT: Cecilia magamistuba, kliki.[/color]
|
|
|
Päeval.
Nov 24, 2010 11:27:35 GMT -5
Post by Sophie Betty Awell on Nov 24, 2010 11:27:35 GMT -5
Soph lasi Cecilial ennast kaasa vedada ja vaatas muigega neidise roosas toas ringi. See ruum oli täielik vastand sellele, kus Betsy tavaliselt elas - Prantsusmaal oli tema tuba mustades - valgetes toonides, mõndade üksikute taevasiniste, laimiroheliste ning ookerkollaste detailidega. Neiu naeratas mõtlikult ja kuulas Cecci jutuvada. No sellel tüdrukul igatahes juttu jätkus. Kui Nathaniel pildi tema poole ulatas vaatas Bet seda hindavalt. Suurepärane kalligraafia. Joonistused olid samuti head, lõpuni välja viimistletud ning hästi varjutatud. "Väga - väga kena," ütles Betty ja luges parasjagu ühte prantsuse keelset lauset. Kuigi ta keeleoskus oli napp, sai ta nendest, mis paberil olid, aru.
|
|
|
Päeval.
Nov 24, 2010 11:35:55 GMT -5
Post by Nathaniel D. Riddle on Nov 24, 2010 11:35:55 GMT -5
"Aitäh! Ma siis jätangi selle selliseks," ütles Cecilia rahulolevalt. "Aga olgu, tuvikesed, minge nüüd, vutt-vutt," lisas tüdruk siis lõbusalt, kui nad enda toast välja juhatas. Nathaniel naeris vaikselt, kuid suundus siis mööda koridori edasi, enda toa poole. See asus koridori lõpus. "Minu tuba," teadustas ta, kuigi see oli üsnagi ilmne. Noormees laskis Bettyl siseneda ning sulges siis enda järel ukse. Tema tuba oli Cecilia oma kõrval üsnagi tume ja tavaline.
OT: Nate'i magamistuba, kliki.[/COLOR]
|
|
|
Päeval.
Nov 24, 2010 11:38:57 GMT -5
Post by Sophie Betty Awell on Nov 24, 2010 11:38:57 GMT -5
Betty turtsatas lõbusalt ja lahkus Nate järel Cecilia toast. Tütarlaps astus Nate tuppa ning tundis end seal palju kodusemalt. Polnud ei roosa ega - jumal tänatud - tüdrukulik. Palju rohkem Betsy stiili. Neiu naeratas ning sättis ennast pöörlevale arvutitoolile istuma ning suunas pilgu noormehele, kulmud kergitatud, justkui küsides, et mida nad nüüd edasi peale hakkavad.
|
|
|
Päeval.
Nov 24, 2010 11:46:34 GMT -5
Post by Nathaniel D. Riddle on Nov 24, 2010 11:46:34 GMT -5
"Mida sa nüüd teha tahad? Mingi aja saame siin olla, varsti tuleb kindlasti ema ja käsutab minu, ning nüüd ka sinu, sööma," ütles poiss enda voodile istudes ning pilku tüdrukule, kes ennast üsnagi koduselt tundis, viies.[/color]
|
|
|
Päeval.
Nov 24, 2010 11:50:54 GMT -5
Post by Sophie Betty Awell on Nov 24, 2010 11:50:54 GMT -5
"Paku midagi välja, mina olen kõigega nõus," ütles Betty naeratusega, kuid kortsutas kergelt kulmu, kui kuulis, et Nate emme ilmselt varsti tuleb neid sööma kamandama. Neidise kõht polnud sugugi tühi, pigem tegi hiljuti tehtud neet valu ning Bet ei uskunud, et ta üldse midagi süüa tahaks. Tütarlaps libistas sõrmeotstega õrnalt üle käetugede ja puhus taas silmile vajuva tuka eemale.
|
|
|
Päeval.
Nov 24, 2010 11:53:59 GMT -5
Post by Nathaniel D. Riddle on Nov 24, 2010 11:53:59 GMT -5
Nathaniel muigas, ning mõtles, mida teha. Aga enne, kui ta jõudis midagi öelda, kostus tema toa ukse juurest praksatus ja koheselt märkas Nate nende pere majahaldjat. Ükskõik, kui julmad vanemad tal ka poleks, majahaldjaid nad ei terroriseerinud. "Jah?" küsis Nathaniel, kui haldjas tema juurde tatsas, tüdrukust välja tegemata. "Mind saadeti küsima, mida te söögiks soovite," ütles haldjas hoopis seina vahtides. Nate tõstis pilgu ja vaatas küsivalt Betty'le otsa, et mida too tahaks.[/color]
|
|
|
Päeval.
Nov 24, 2010 11:57:45 GMT -5
Post by Sophie Betty Awell on Nov 24, 2010 11:57:45 GMT -5
Sophie vaatas majahaldja poole, kes näis üsna tõre. "Mulle ainult sidrunivett, gaseerimata," palus tütarlaps pisikese naeratusega ja mõtles selle tusase haldja peale. Nende oma oli üsnagi rõõmus, ehkki vahest kippusid temalgi kurjusetujud peale tulema. Kõike juhtus.
|
|
|
Päeval.
Nov 24, 2010 12:00:14 GMT -5
Post by Nathaniel D. Riddle on Nov 24, 2010 12:00:14 GMT -5
Majahaldjas endiselt ei vaadanut tüdruku poole, vaid nüüd oli enda pilgu Nathanielile langetanud. "Apelsinimahla. Ütle emale, et me ei soovi süüa," ütles Nate, majahaldjas noogutas ja kadus praksatuse saatel. Hetke pärast kostus teine praksatus ning tuppa ilmus teine majahaldjas, kes joogid väikesele lauale pani, kummardas, ja siis taas lahkus. Tavaliselt olid majahaldjad sõbralikumad, aga eks neile ka ei meeldinud võõrad. [/color]
|
|
|
Päeval.
Nov 24, 2010 12:03:35 GMT -5
Post by Sophie Betty Awell on Nov 24, 2010 12:03:35 GMT -5
Sophie võttis oma klaasi ning lonksas sealt pisut. Mõnusalt jahe. Tütarlapsel oli kuum, kuid ta oli ka mantli unustanud seljast võtta. Hah. Neiu võttis oma tuvihalli mantlikese ning salli seljast ning asetas need üsna hooletult voodile.
|
|
|
Päeval.
Nov 24, 2010 12:05:21 GMT -5
Post by Nathaniel D. Riddle on Nov 24, 2010 12:05:21 GMT -5
Nathaniel võttis samuti enda mahlast kiire lonksu ja asetas klaasi siis lauale tagasi. "Oled vahepeal mõelnud, mida teha?" küsis noormees, kui Betty enda mantli ära võttis. Nate polnudki seda märganud. Nojah, tal endal ei olnud jopet ega midagi, mille pärast muret tunda.[/color]
|
|