|
Post by Rosemary Johnson on Nov 15, 2010 9:52:28 GMT -5
Rosemary uitas, nagu ikka, pärast tunde niisama, esialgu koolis ja seejärel kooli territooriumil, ringi. Neidis otsis igavuse 'tapmiseks' midagi, millele ta viitsiks pikemalt enda aega kulutada ja seda paberile kanda, kuid midagi selleist ei suutnud ta silmata.
Seda aga niikaua, kuni ta jõudis metsani. Temani jõudnud juttude põhjal, oli see Keelatud Mets, mistõttu tõmbas see koht neidist just rohkem, kuid esialgu ei julgenud RJ rohkem kui kümme meetrit metsaservas kaugemale minna.
ot: teema kinni
|
|
|
Post by Alexander McBeller on Nov 15, 2010 9:55:47 GMT -5
Alex oli taas jalutamas. Talle meeldis tihtipeale just niisama jalutada ja lihtsalt ringi vaadata. Juba kaugelt märkas ta üht tüdrukut Keelatud metsa poole minemas. Noormees seisatas hetkeks ning jälgis tütarlast, kuidas see siis metsa liikus ja see tõi kavala muige nooruki huulile. Alexander võttis suuna siis sinnapoole, et vaadata, kui kaugele tollel kavas minna.
|
|
|
Post by Rosemary Johnson on Nov 15, 2010 10:03:52 GMT -5
Paar minutit seisis neidis seal ühe koha peal ning vaatas metsa. Siis Rose aga hakkas ettevaatlikult edasi astuma. Talle tundus, et keegi nagu jälgiks või jälitaks teda, kuid ei pööranud sellele suuremat tähelepanu, kuna tema fantaasia on hämmastavalt arenenud ning suudab kõige imelikku ette kujutada. Sellegipoolest oli tal seal küllaltki kõhe olla.
Kõndinud järgmised 20-30 meetrit, seisatas RJ taas, hakates nüüd joonistama, tekitades sellest kohast sõbralikuma ja ohutuma mulje, kui see seda ehk tegelikult oli.
|
|
|
Post by Alexander McBeller on Nov 15, 2010 10:07:54 GMT -5
Vaadates tüdrukut tagantpoolt võis tema kehahoiakust ja tema käitumisest arvata, et too kartis pisut. Kuid kui ta kardab, miks üldse sellisesse kohta ronida? mõtles Alex endamisi, kui siis lähemale kõndis. "Hei" lausus ta tasakesi, üritades mitte neidist ehmatada.
|
|
|
Post by Rosemary Johnson on Nov 15, 2010 10:19:12 GMT -5
Rosemary võpatas kergelt, kui kedagi midagi lausumas kuulis. Neidis lõpetas koheselt joonistamise ning pööras äreva pilgu kõnetaja poole. "Hei.. " vastas ta naeratades ning ohkas siis kergendunult. Ei olnudki mingi hirmus metsa-elanik, keda ta tegelikult kohata lootis. Aga noh.. ega seltsilinegi paha ei tee.
|
|
|
Post by Alexander McBeller on Nov 15, 2010 10:28:02 GMT -5
"Mis sa siin kondad?" uuri Alexander siis hetke pärast. Ta oli hetkel kuidagi eriti uudishimulik. Nähes neidise käes nüüd joonistusplokki. "Joonistad?" uuris Alex siis hetke pärast.
|
|
|
Post by Rosemary Johnson on Nov 15, 2010 10:33:03 GMT -5
"Tutvutan hirmutava paigaga.." vastas neidis muiates ning noogutas, kui mainiti joonistamist. "Ja mida sa, kui tohib ikka sinatada, siin teed?" küsis Rosemary sõbralikult, keerates joonistusblokil uue lehe, hakates sinna kiirakorras skitseerima meest, kes ta ees seisis. Inimesi oli nii tore joonistada.
|
|
|
Post by Alexander McBeller on Nov 15, 2010 10:36:09 GMT -5
"Alexander on nimi" tutvustas noormees end. "Ja ma lihtsalt jalutasin ringi, kui siis kedagi siia tulemas nägin .. kas sa just hakkasid mind joonistama?" uuris nooruk siis poole jutu pealt, ise hetkeks kulmi kortsutades ning seejärel kergelt naerdes.
|
|
|
Post by Rosemary Johnson on Nov 15, 2010 10:40:11 GMT -5
"Meeldiv tutvuda.. Rosemary olen.." sõnas neidis, pilgu joonistuselt tõstes ning naeratas siis mehele. Mõne aja vaatas ta veel meest ning hakkas siis teda edasi skitseerima. "Niiet see kahtlane tunne, et olnudki ainult tunne, vaid keegi päriselt jälitaski mind. huvitav.." muigas RJ. "Jaa, ma joonistan sind. Ma ei pidanud luba küsima, ega? Ma võtan seda kui jälitamise tasuna.." vastas Rosemary taaskord ning naeris siis vaikselt.
|
|
|
Post by Alexander McBeller on Nov 15, 2010 10:43:39 GMT -5
Tutvumise peale, Alex vaid noogutas. "See polnud kohe kindlasti mitte jälitamine" lausus Alexander siis seepeale. "Kui ma oleks jälitanud sind, siis teeks ma seda siiamaani ja lõppkokkuvõttes sa ilmselt ei saakski teada, et ma seda tegin" rääkis noormees ning naeratas kergelt. "Ja sel juhul ma tahan seda näha ka siis" lisas ta ning muigas endamisi.
|
|
|
Post by Rosemary Johnson on Nov 15, 2010 10:48:18 GMT -5
"Wanna bet?" küsis RJ kavalalt. Mõnda aega ta vaikis, pliiatsit hoogsalt paberil liigutades. "Aga palun," sõnas ta ning ulatas pildi Alex'le, enne korraks sellele tõsise ja kritiseeriva pilgu viies. "Pole küll suurem asi, aga käib kah," lisas Rose ning kehitas kergelt õlgu. Pilt oli täiesti üks-ühele. Varjud, naäojooned, ja hetkene emotsioon olid ilusti paberile edasi kantud. Oleks ta viitsinud veel natuke selle kallal jamada, oleks see tulnud nagu fotokaga tehtud pilt, kuid hetkne joonistus oli sellele väga lähedal.
|
|
|
Post by Alexander McBeller on Nov 15, 2010 10:51:09 GMT -5
"Ära vea minuga kihla, sest sa kaotaksid" lausus nooruk ning naeris. Võtnud nüüd pildi, kergitas Alexander üllatunult kaht kulmu. "Sa tegid seda kõigest kümne minutiga" lausus ta üllatunult. "Sa oled osav" lisas ta.
|
|
|
Post by Rosemary Johnson on Nov 15, 2010 10:56:29 GMT -5
"Veame kihla, et ei kaotaks?" küsis ta kavalalt, nüüd nagu rohkem kiusu pärast. "Mina aega ei võta.. täiesti võimalik.." kehitas neidis õlgu. "Osavuse suhetes annab vaielda." sõnas RJ naeratades.
|
|
|
Post by Alexander McBeller on Nov 15, 2010 10:58:42 GMT -5
"Kui ma peaksin kedagi kümne minutiga joonistama, siis suudaksin ma ilmselt ühe kriipsujuku valmis teha" naeris Alexander ning ulatas Rosemaryle tema joonistusploki tagasi.
|
|
|
Post by Rosemary Johnson on Nov 15, 2010 11:02:47 GMT -5
Rosemary naeris Alexander'i öeldu peale ning võttis siis joonistusbloki tagasi ning täiendas korras pilti, selle siis sulgedes. "Aga mul jäi täielik vastus ikkagi saamata.. mida sa siin teed?" küsis RJ uuesti, soovides siiski täit vastust kätte saada.
|
|