Peale tunde.

[Lyanna Stark]

Lyanna igavlevalt Gryffindori puhketoast ning suundus lendamise õpetaja kabineti poole. Käes oli tal tema uus luud, mis oli viimasel ajal kergelt jamama hakanud. Tal olid jalas valged madalad kingad, valged ruutudega võrksukad ja valge seelik. Pluusiks oli valge top ning ümber õlgade oli ta tõmmanud suure valge salli, kuna ta eeldas, et koridorides on külm. Seda ka oli.
Lõpuks jõudis ta mehe kabineti ukse taha ning kõhkles veel hetke enne, kui koputas. Siiski ta tegi seda ja vahtis ärevalt põrandat. Mõnes mõttes ta isegi lootis, et professor ei ole seal.

OT: I guess, et see teema on siis Shade'le.

[Professor Shade Malus]

Mees ei olnud hetkel enda toas, ta oli käinud hilisel lõunasöögil, kuid nüüd sammus ta mööda koridori enda kabineti poole. Juba eemalt tundis ta ära Lyanna, kes tema ukse juures seisis ja parasjagu koputas. Tüdruk nägi täna eriti kena välja. Mitte, et ta seda koguaeg ei oleks näinud, kuid täna veel eriti...
Shade jõudis ka viimaks enda ukse juurde ja lausus: "tere Lyanna, kuidas ma saan sind aidata?" Mees otsis samal ajal teksade taskust võtit. Ta kandis tavalisi teksaseid, musti tosse ja valget T-särki. Vabal ajal ei pidanud õpetajad ju rüüsi kandma ja tänapäeval olid võlurite ja nõidade riided ka juba mugulikumaks muutunud.

[Lyanna Stark]

Lyanna võpatas, kui kuulis professori häält hoopis koridorist. "Mu luud vajaks üle vaatamist," ütles ta naeratades, kui pilgu mehele vedas. Ta võis küll hullumeelne olla, aga selle luuaga ta kindlasti sõitma ei läinud, niikaua, kuni see korras polnud.

[Professor Shade Malus]

Shade keeras nüüd ukse lahti. "Olgu, vaatame siis üle," lausus ta sõbralikult ja lasi tüdruku enda ees kabineti, seejärel läks ta ka ise. Uka pani ta kinni ja võtme viskas lauale. Shade sammus enda laua juurde, milleks oli uhke tumedast puidust laud. "Ja mis sellel täpsemalt viga on?," päris mees nüüd, kui viipas, et tüdruk luua lauale paneks. Shade võttis prillitoosist enda moodsad prillid ja lükkas need ette, seejärel viis pilgu Lyannale.

[Lyanna Stark]

Lyanna asetas luua lauale, kui oli kabinetti sisenenud, ja kehitas õlgu. "Ta ei lenda korralikult otse ega kuuletu, kui teda mingisse teise suunda minema sundida," vastas ta, meenutades, kuidas ta eelmises trennis sellega hädas oli olnud.

[Professor Shade Malus]

"Selge, see tähendab lihtsalt seda, et sa oled enda autoriteedi luua suhtes kaotanud, vahepeal muutuvad nad lihtsalt jonnakaks, kuid vahepeal satuvad nad ka segadusse, sest ei saa enam aru, mida neil kästakse teha." Shade võttis nüüd enda võlukepi kätte ning kummardus luua kohale, kostis särisemist ja tema võlukepist lendasid välja väiksed sinised sädemekesed, kui ta sellega üle luua tõmbas ning vaikselt midagi pomises. Umbes kahe mintuti pärast mees lõpetas ning naeratas. "Nüüd peaks asi korras olema."

[Lyanna Stark]

Lyanna ja kaotas enda luua üle autoriteedi? See oli midagi uut. Nojah, see siin oli uus ka... vana oli talle väga hästi kuuletunud, aga noh, üks tarkpea suutis selle ära lõhkuda. "Kas te olete selles kindel?" küsis ta kulmu kergitades, kui professor teatas, et nüüd peaks kõik korras olema. Lyanna sättis salli enda õlgade ümber, seda rohkem kokku tõmmates ja silmitse kahtlevalt nii luuda kui õpetajat. Mees nägi väga noor välja, selle pärast Lyanna vist kahtleski. Hooch'is ei oleks ta küll kunagi kahelnud.

[Professor Shade Malus]

"Jah, täiesti kindel," lisas Shade uuesti. Ta naeratas kergelt. Mees ei tahtnud, et tüdruk veel lahkuks, kuid ta ei osanud midagi ütelda või teha, et teda kauem kinni hoida. Tema mõte töötas palavikuliselt.

[Lyanna Stark]

"Olgu..." ütles Lyanna endiselt kahtlevalt ja võttis luua. Ta pöördus ukse juurde, kuid enne, kui selle avada jõudis, pöördus uuesti ümber. "Ma tahtsin küsida: Miks te siia õpetama tulite? Kindlasti oleksite te mõne parema töökoha saanud, kasvõi mõnda lendluudpalli võistkonda," sõnas neiu, siniste silmade pilk mehel, kui ta nüüd taas laua juurde astus.

[Professor Shade Malus]

Shade tõmbas enda laua alt ühe tooli välja ja viipas, et tüdruk istuks, ise istus ta teiselepoole lauda. Ta tõstis vasaku käe ülesse ja lausus: "vigastus. Ma ei saa vähemalt aasta aega veel mängida, selle tõttu ei läinudki võistkoda, kuigi mind taheti ühte ja ma pean mainima, et see oli väga tugev meeskond." Mees muigas veidike. Jah, vahepeal meeldis kõigile enda oskustega eputada, kasvõi natuke. "Ja see on ka piisavalt hea töökoht," lisas ta siis. Ta oleks tahtnud veel lisada, et kui ta siia ei oleks tulnud, siis ei oleks ta kunagi Lyannat kohanud. Aga ta oli tulnud ja kohtas. See oli super tunne, kui ta tüdrukut kasvõi kaugelt nägi. Ning Shade panustas selle peale, et tüdrukul on viimane aasta ja kui ta kedagi leidnud ei ole selle aja peale, siis võib mehel võimalus avaneda..juhul, kui Lyanna peaks seda soovima.

[Lyanna Stark]

Lyanna huulile ilmus kerge muie. "Kas kõik mehed peavad enda lendluudpalli mängimise oskusega eputama?" küsis ta, kui oli ennast istuma sättinud. Siiski ei mõelnud ta seda küsimust halvasti, ta oli üsnagi kindel, et professor oskas hästi seda mängu. "Mis kohal te lendluudpalli võistkonnas olite?" uuris ta hetke pärast. Tüdruk ise oli tõrjuja. "Ja miks see siin hea töökoht on?" Lyanna ei tundnud end kuidagi halvasti, et nii palju küsis. Ta oli lihtsalt siiralt uudishimulik.

[Professor Shade Malus]

Shade muheles. Muidugi, et pidid, mis kasu muidu oskustes olid, kui keegi neid ei märganud. Kuid mees ei hakanud sellele küsimusele vastama. "Kooli ajal olin ma ajaja ja võistkonna kapten." Ta lihtsalt pidi selle lisama. Taas mees muigas. "Ja ajajaks ma jäingi." Mees tõusis nüüd ja pani kiirkeetja tööle, jah, tänapäeval oli Sigatüükas ka elekter olemas, alati ei pidanud võlukunsti kasutama. Tema soovis teed. Mees toetas ennast vastu madalat kappi. "Hea sellepärast, et ma saan olla kohas, mida ma armastan. Sigatüükas!"

[Lyanna Stark]

Kui Lyanna ei eksinud, siis oli ka Mikaela ajaja. Tüdrukule endale ei meeldinud see palli viskamise värk, ta ei olnud üldse täpne. Kuigi kurikaga lüües võis ta teses väljaku otsas ka kellegile pihta saada, kui pall ise just ei liikunud mujale vahepeal, kuna keegi ette sõidab. "Miks te Sigatüügast armastate?" küsis tüdruk kerge lõbususega, kui ennast veidike mugavamalt istuma sättis. Professoriga oli kuidagi hea rääkida. Lihtne.

[Professor Shade Malus]

Teevesi kees ära. "Soovid teed?," päris mees, kui käsi tasside juures hoidis, et teada, kas võtta üks või kaks tassi. "Sigatüükas veetsin ma siiamaani enda elu parimad ajad, siin tekivad esimesed tõelised sõbrad terveks eluks ning siin saad sa kõik teadmised võlukunstist. Kuidas saab seda mitte armastada?!" Mees naeratas kergelt, kui üle õla korra Lyanna poole vaatas.

[Lyanna Stark]

"Jah, aitäh," ütles Lyanna, kui mees küsis, kas ta teed soovib. Tüdrukule tundus, et ta jääb siia kauemaks, kui paariks minutiks. "Sigatüügas on küll tore... aga kas te enda kodust ja perest puudust ei tunne? Ma mõtlen, teie abikaasa või elukaaslane kindlasti ei ole sellega nõus, et te siin enamuse ajast olete," sõnas tüdruk mõtlikult. Elukaaslast mainis ta meelega, kuigi teadis, et isegi kui professor on vaba, ei või nende vahel midagi olla. Ning vaevalt, et mees enda õpilast sellise pilguga vaataks. Lyanna teeks endal pigem margi täis, kui midagi üritaks.