|
Post by Sophie Betty Awell on Nov 9, 2010 8:09:13 GMT -5
"Tegelikult pole see pooldki nii hull. Nad isegi ei valuta enam," valetas Bet, ta lihtsalt polnud viitsinud ennast Haiglatiiba vedada ja öösiti tegid ta sõrmed lausa põrgulikku valu. Aga ta ei läinud. Võibolla oli see ka mõngingal määral näitamiseks, et ta saab hakkama nii nagu on.
|
|
|
Post by Nathaniel D. Riddle on Nov 9, 2010 8:12:15 GMT -5
"Nalja teed või? Need kasvavad sul lõpuks valesti kokku. Tule, käime ära. See võtab mingi viis minutit aega," ütles Nathaniel vaikselt ohates ja ajas ennast püsti, kui oli koti kätte võtnud. Ta ei kavatsenudki lasta tüdrukul niisama... piinelda.[/color]
|
|
|
Post by Sophie Betty Awell on Nov 9, 2010 8:14:54 GMT -5
Sophie torutas mõtlikult huuli. Oli tal muid võimalusi, kui mitte nõustuda? Tõrkuda poleks mõtet olnud, talle piisas viimasest korrast, kui ta Gryffindori majavanema käekõrval tagasi jõudis. "Okei, lähme," andis tütarlaps alla ja tõusis püsti. Tütarlapse nägu oli juuksepahmaka taga peidus, niisiis sai ta Nate silmanurgast jälgida, ilma, et noormees seda ise teaks.
|
|
|
Post by Nathaniel D. Riddle on Nov 9, 2010 8:18:57 GMT -5
Nathaniel juhatas tüdruku lendluudpalli platsilt ära ning suundus lossi. Sinna jõudnud, läksid nad treppidest üles, haiglatiiba. "Tere. Seda et... ta murdis eile enda sõrmeluud. Ma panin need tal siis lahasesse, aga nagu näha, ei tulnud ta eile siia... Äkki saaksite need kuidagi ära parandada või midagi?" seletas poiss, kui arst murelikult enda ruumist välja sibas.[/color]
|
|
|
Post by Sophie Betty Awell on Nov 9, 2010 8:22:53 GMT -5
Arst palus Sophiel oma käe ulatada ja viipas noormehe eile võlutud lahase ära ning hakkas neiu sõrmi uurima. Ta määris neiu sõrmed mingisuguse asjaga kokku ja sättis need õieti paika. Veel viipas ta ümber puhta, valge lahase. "Tule õhtul tagasi, kontrollime igaksjuhuks. See määre kiirendab kokkukasvamist," lausus arst ja naeratas. "Aitäh," ütles neiu vastu ja vaatas Nate poole.
|
|
|
Post by Nathaniel D. Riddle on Nov 9, 2010 8:24:31 GMT -5
"Ja et sa seda ka teed. Aitäh, head päeva jätku," ütles Nathaniel esimese osa tüdrukule, teise arstile, ning juhatas siis tüdruku haiglatiivast välja. "Miks sa üldse tunnis ei ole?" küsis poiss hetke pärast.[/color]
|
|
|
Post by Sophie Betty Awell on Nov 9, 2010 8:26:06 GMT -5
Sophi lubas noormehele noogutusega, et läheb käib õhtul uuesti siin. "Mul on tunnid juba lõppenud, aga minu arvates peaksid sinul need küll kestma. Miks sa ise seal pole?" rääkis neiu ja lükkas ühe juuksesalgu silmilt eemale.
|
|
|
Post by Nathaniel D. Riddle on Nov 9, 2010 8:29:09 GMT -5
"Ma... lihtsalt ei viitsinud enam tundides olla... mitmendas klassis sa käid siis?" vastas Nathaniel ja kortsutas kulmu. Tema teadmatus tüdruku suhtes oli päris tuntav sel hetkel. Ta ei mäletanud tüdruku nimegi. Või noh, nüüd ta juba teadis seda, sest oli väikest uurimist teinud, et tal väga mark poleks, aga klassi ta ikkagi ei teadnud.[/color]
|
|
|
Post by Sophie Betty Awell on Nov 9, 2010 8:35:23 GMT -5
"Viiendas," ütles Betsy. "Muidu meil peaks tunnid kauem kestma, aga nõiasõnade õpetaja jäi haigeks ja kaks viimast tundi olid nõiasõnad, mis tähendab, et need jäid ära," seletas tütarlaps ja hammustas õrnalt huulde, viies pilgu oma lahases käele. Bet oli veendunud, et õhtuks saab ta juba jälle joonistada ja puha.
|
|
|
Post by Nathaniel D. Riddle on Nov 9, 2010 8:37:43 GMT -5
Viies klass. Aina paremaks läheb, tõesti. Viies?! "Am... normaalne," ütles Nathaniel mõtlikult. Tal ei olnud täna nõiasõnasid, ei pidanudki olema.[/color]
|
|
|
Post by Sophie Betty Awell on Nov 9, 2010 8:43:39 GMT -5
"Ega vist," pomises Betty ja mängis suus keeleneediga. Ta tegi seda vahest, kui igavusse suremas oli. "Tahaks joonistada," ütles ta siis, lihtsalt et vaikust lõhkuda. Hakkas juba tüütuks muutuma see tülitsemine või vaikuses istumine.
|
|
|
Post by Nathaniel D. Riddle on Nov 9, 2010 8:45:15 GMT -5
"Kui su sõrmed ära paranevad, siis saad," ütles Nathaniel. "Kuhu sa nüüd minna kavatsed?" uuris poiss hetke pärast. Tema igatanes tahtis minna puhketuppa.[/color]
|
|
|
Post by Sophie Betty Awell on Nov 9, 2010 8:49:56 GMT -5
"Jah," lausus Betsy igatsevalt. Neiu mõtles hetkeks kulmi kortsutades ja lausus siis:"Ma ei teagi. Kuhu sa ise suundud?" Tütarlapsel polnud küll midagi plaanis.
|
|
|
Post by Nathaniel D. Riddle on Nov 9, 2010 8:55:24 GMT -5
"Puhketuppa," ütles poiss ning silmitses vestibüüli, kuhu nad jõudnud oli. Kõik oli jube vaikne, kuna just äsja oli järgmine tund alanud.[/color]
|
|
|
Post by Sophie Betty Awell on Nov 9, 2010 8:57:55 GMT -5
"Olgu, ma liigun ka siis sinnapoole," ütles Betty lihtsalt. Puhketuba kõlas hästi. Mõnusalt soe ja mõnusalt pehmete diivanite ja tugitoolidega. Mm..
|
|