uurimas

[Jacob Forrest]

Kuuvalgus oli paistmas ning kell oli löömas 12. Üksik hing - Jake eksles koridorides mis näisid lõputud. Valgus heitis põrandale huvitavaid grimasse, käes oli õhtu.

Jacob, prefektimärgi läikima löönud ja koolivormi selga pannud, läks taaskordsele patrullringile. Ta oli ju siiski enda märgi auga välja teeninud, ehkki vahel muutus see tühjades koridorides ringi tatslemine nii tüütu ja mõttetu tegevusena, eriti kui akendest välja vaadates avanes üliilus vaade, ning ta tahtis kohe muunduda, et välja sirutada enda tiivad, kuid ei, tagasi reaalsusesse, me oleme siiski koridoris ja muud faktid ei huvita, mõtles Jake endamisi.
Võlukepiga nurki valgustades kõndis aeglased prefekt edasi. Tegelikult ta vist isegi tahtis mingise inimesega kokku põrgata. Loomulikult olid ju tema unistused Mikaela poole suunatud, kuid shanss temaga kokku põrgata oli sama suur kui nõela heinakuhjast leida. Elu on ikka lill küll.

[Samantha J. Gero]

Sam, oli koolipeal ringi jalutamas. Ta ei saanud und ja oli seega otsustanud ennast tuulutada.
Jane oli teisele korrusele aknast välja vaatama unustanud. Kõik need tähed ja kuud lummasid teda.
Nii oligi neidis enda mõtte maailma vajunud, ega pannud ümbritsevat tähele.

[Jacob Forrest]

Jacob liikus mööda koridore ringi ning märkas mingit tüdrukut akna ääres taevast vaatamas. Ma vean kihla, et ma ennem ei näinud teda, mõtles Jake endamisi. Lähemale jõudes hindas Jacob tüdrukut jalatallast pealaeni - ta ei olnud seda tüdrukut varem näinud. Arvartavasti esimeses klassis järeldas Jacob siis. Seljärel köhatas Jake valjusti, ning küsis,"Kas sa puhketoas magama ei peaks?"Vastust ootama jäädes naeratas ta lõbusalt.

[Samantha J. Gero]

Neidis võpatas, kui kuulis kedagi köhatamas. Tüdruk keeras ennast hääle suunas. "Eee...Ma ei saanud und ja mõtlesin, et jalutan natuke."

[Jacob Forrest]

"Reeglid kehtivad ka sinule Gryffindorlane," ütles Jake siis,"ning see polnud jalutamine, kes teab kaua sa seal akna ääres neid tähti vaatasid." Ta pidi olema tõre, muidu ta ei sobiks perfektiks.

[Samantha J. Gero]

Jane kortsutas kergelt kulmu. Keeras end taas näoga akna poole, ega kavatsenudki sealt ennem ära minna, kui tal endal selleks isu tekkis.

[Jacob Forrest]

"Sa E I T A H A, et ma end kordaks," rõhutas Jake veel tõredalt üle. Ta haaras kramplikult oma võlukepist kinni ning oli valmis seda kasutama, et neidis tagasi ruumi talutada.

[Samantha J. Gero]

Pilku aknalt tõstmata vastas Sam sama tõredalt kui too prefekt. "Mind ei huvita. Korda paljud tahad. Aga mina siit ära ei lähe, ennem kui MINA ise tahan." Kuid nähes, et noormees oma võlukepp tahtis kasutusele võtta otsis neidis ka enda oma välja. Tänu oma vennale oli neidis võlukepi kasutamisel päris osav.

[Jacob Forrest]

"Lilleke, ma peaksin sulle meelde tuletama, et mina käin viiendas, sina esimeses klassis. Ma arvan, et sul pole lootustki," ütles Jake siis,"nii, et hakka parem liigutama, või ma peaksin kohe sinuga kahevõitlusesse asuma?"
Ta teadis, et kahevõitlus kooliteritooriumil oli keelatud, mistõttu, ta ei teadnud mida edasi teha.

[Samantha J. Gero]

"Minugi poolest. Võitleme. Ja palun ära alahinda mind. Ma võin küll esimeses käija, kuid oma teadmiste põhjal võiksin lausa viiendas olla. Nii, et lase tulla "lilleke""
Ka Sam teadis, et kahevõitlus on kooliteritooriumil keelatud. Seega ootas neidis huviga, mis edasi saama hakkab.

[Jacob Forrest]

Jakob köhatas, pööras selja ning justkui hakkas nagu lahkuma, kui ta oma võlukepi otsast valguse kustutas. Ta sosistas: "Expelliarmus" ning suunas võlukepi tüdruku võlukepi poole.

[Samantha J. Gero]

"Reducto" Pobises Sam, kuid sellest polnud enam abi.

[Jacob Forrest]

"Ma ütlesin sulle," vastas Jacob seljärel.
"Accio," kordas ta siis ja võttis tüdruku võlukepi enda kätte.
"Levicorpus," ütles ta siis ning tõstis tüdruku pahkluudest üles.
Nüüd liikus tüdruk lennates tagurpidi ning Jake Griffindori puhketoa poole.

[Samantha J. Gero]

"Pane mind maha!"urises neidis prefekti peale. "Tead, ega pea alaspidi pole just kõige mõnusam rippuda." Neidis lootis südamest, et teda alla lastaks, sest tõesti pea alaspidi pole neidise meelis olek.
"Kui sa mu alla lased, ma luban ma ei jõlgu enam öösiti kooli peal ringi. Palun!" Neidis üritas moosivat nägu teha.

[Jacob Forrest]

"Ei, mulle täitsa meeldib see rääkiv lühter," vastas Jake siis, ise endiselt õnnelik olles.
Ta küll natuke liigutas tüdrukut, nii, et too oli nüüd justkui õhus lamamas.