|
Post by Gottfried Strauss on Nov 13, 2010 16:54:51 GMT -5
Strauss silmitses mõne hetke tüdrukut ning lausus siis üsna kurva muigega: ,,Inimene, kellele sa mured jagad, kellega sa koos naerad või kurvastad... Ma kaotasin sellise inimese juba ammu ja pärast seda olen ma alati olnud üksi.'' Strauss viis oma pilgu eemale ning sõnas siis vaikselt: ,,Ja jah, ma olen praegu sinuga. Ja see on tore, kui sa ei pülga mind. Võib isegi öelda, et ma olen tänulik,'' lausus poiss vaikselt ja viis siis oma pilgu Allyle tagasi, lahke naeratus huulil.
|
|
|
Post by Ally E. Bredith on Nov 13, 2010 16:59:28 GMT -5
Ally avas hetkeks suu, tahtes nagu midagi öelda, kuid ei osanud. Ta oli just teada saanud, miks Strauss oli selline nagu ta oli. "Mul on kahju" lausus ta vaikselt. Kuulnud noormehe viimast lauset, suutis ka Ally kergelt muiata. "Kui sul on kunagi siiski vaja rääkida, või tahad niisama juttu ajada, siis võid alati minu poole pöörduda" rääkis Edison siis. Tüdruk lihtsalt oli hooliv ning ei kannatanud seda, kui keegi oli üksik. Seega oli Ally nendel alati olemas.
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 13, 2010 17:07:24 GMT -5
Strauss ohkas vaikselt ja raputas pead. ,,Kui ma oma muredest sulle räägiksin, siis sa arvatavasti ei suudaks neid mõista,'' pomises Strauss nii vaikselt, et seda oli võimatu kuulda ning lisas siis natukene valjemalt: ,,Eks ma jätan selle meelde. Kui mul vaja rääkida on, siis ma otsin ülesse ühe uudishimuliku ja liiga uudishimuliku prefekti. Kas ma ikka mainisin, et uudishimuliku?'' küsis Strauss narrimiseks juurde ja vaatas lõbustatud irvega neidise poole.
|
|
|
Post by Ally E. Bredith on Nov 13, 2010 17:14:45 GMT -5
"Aga võib-olla ma ei peagi mõistma. Jagatud mure on juba pool muret. Lihtsalt rääkimisest võib ka kergem hakata" vastas Ally seepeale ning naeratas õrnalt. Järgmiste lausete peale hakkas tütarlaps lihtsalt tahest tahtmata kergelt naerma. "Jah" lausus Ally. "Sa mainisid" lisas ta ning muigas nüüd. Tee oli nüüdseks otsas, kuid Edison otsustas mõttes, et ei hakka juurde tellima. Hetkeks aknast välja vaadanud, nägi ta, et vihm oli hoopis üle jäänud.
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 13, 2010 17:22:39 GMT -5
,,Tore,'' ütles Strauss kerge muigega ja jõi siis oma tee samuti lõpuni. Ta pani tassi lauale ja viis oma pilgu siis mõtlikult aknast välja. ,,Siis ma ei pea ütlema sulle, kui uudishimulik sa oled,'' lausus Strauss ja viis oma pilgu uuesti Allyle. ,,aga see on nagu tõeline kuritegu, see sinu uudishimulikkus. Ma pole kunagi nii uudishimuliku inimest kohanud, kes igal pool ringi nuhib ja siis veel ütleb ka, et on uudishimulik. Uudishimu tappis kassi, kas tead?'' küsis Strauss kulmu kergitusega, rõhutades kogu aeg sõna 'uudishimulik'. Ta muigas õrnalt ja lisas siis püsti tõustes: ,,Aga hakkame ehk minema?
|
|
|
Post by Ally E. Bredith on Nov 13, 2010 17:30:41 GMT -5
Ally huulile ilmus nüüd naeratus, mis paljastas ta valged hambad, kui ta noormehele otsa vaatas ning tolle juttu kuulas. "Uudishimu pole patt, kas tead?" lausus ta, säilitades naeratuse enda huulil. Kuulnud küsimust noogutas Ally ning tõusis siis püsti. Ta võttis oma mantli, pani selga ning hakkas selle nööpe kinni nööpima. "Lähme siis. Roosiaeda?" küsis Edison igaks juhuks üle.
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 13, 2010 17:33:43 GMT -5
,,Tõsi, kuigi sinu puhul peaks olema,'' lausus noormees vaikse ohkega ja noogutas ning kehitas ülgu ühe aegselt. ,,Kui sa sinna just minna tahad...'' lausus poiss rahulikult ning läks siis ukse juurde ja tegi selle neidisele lahti (nagu korralik härrasmees ).
|
|
|
Post by Ally E. Bredith on Nov 13, 2010 17:38:44 GMT -5
"Kui sa nii ütled" lausus Ally ning naeris endamisi. Kuulnud, et Strauss roosiaiaga nõus on, neidis vaid muigas rahulolevalt ning ühtlasi ka tänulikult. Näinud, et Strauss talle ukse lahti tegi, noogutas Ally vaikselt, justkui noormeest tänades. Oodanud siis, et ka Strauss kohvikust välja saaks, hakkasid nad roosiaia poole jalutama.
OT. Teed sa ise teema?
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 13, 2010 17:41:52 GMT -5
OT: Võid ise teha, kui viitsid (AAA) Ma laisk
|
|