|
Post by Ally E. Bredith on Nov 11, 2010 16:24:58 GMT -5
Väljas läks iga päevaga aina külmemaks. Olles Siganurmes jalutanud, otsustas Ally minna madame Paddyfooty teemajja, et endale üks soe jook võtta. Ta istus ühte nurgalauda, kui omale karamellitee oli ostunud. Musta värvi mantli seljast võtnud, jäi ta aknast välja vaatama, teetassi käes hoides.
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 11, 2010 16:28:45 GMT -5
Strauss kõndis mööda Siganurme tänavaid ringi, kui vihma hakkas aeglaselt tibutama, kuid mis muutus kiirelt padukaks. Poiss kiirustas see järel esimesse hoonesse, kuhu sai ja avastas mõni hetk hiljem, et oli sattunud paaride lemmikpunkti. Õrna ohkega, läks poiss leti juurde ja tellis endale piparmündi tee ning vaatas siis ringi. Seal oli üsna palju inimesi, keda ta ei teadnud ning märkas siis ka Allyt istumas. Ta ei tahtnud tüdrukut segama minna, kes teab, keda ta oodata võib, ning läks siis ühe tühja laua juurde ning võttis seal istet, rüübates natukene kuuma teed.
|
|
|
Post by Ally E. Bredith on Nov 11, 2010 16:33:14 GMT -5
Ally vaatas ikka aknast välja ning alles mõne aja pärast suunas ta pilgu kohvikus ringi käima. Tütarlapse pilk peatus tuttaval inimesel, Strauss'il. Edisoni huulile tekkis rahulolev ning pisut kaval muie, kui ta noormeest silmitsema jäi. Püüdnud tolle pilgu, viipas ta Straussile, et too sinna tuleks.
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 11, 2010 16:38:49 GMT -5
Strauss vaatas üllatunult, kui Ally ta enda juurde kutsus ning kehitas siis endamisi õlgu. ,,Mis seal ikka,'' mõtles poiss ning kolis siis Ally lauda ümber. ,,Kas sa kedagi siin ei oota?'' küsis Strauss kohe, kui oli istet saanud ning vaatas kulmukergitusega neidise poole. ,,Ma ei tahaks kolmandaks rattaks su kohtingul olla, kas tead.'' Noormees võttis veel ühe sõõmu teed, hoides pilku Allyl.
|
|
|
Post by Ally E. Bredith on Nov 11, 2010 16:44:01 GMT -5
Neidis muigas siiani rahulolevalt ning veelgi enam siis, kui Strauss temaga samasse lauda istus. "Ei oota ma kedagi. Mul pole kohtingut" vastas Ally siis majakaaslase lausete peale. "Kui sa just seda kohtinguks ei nimeta, kui me siin kahekesi istume ja teed joome" lisas Edison ning muigas kergelt. Muigest kujunes välja õrn naeratus. Ta võttis paar lonksu kuumast teest, kuid kortsutas siis kulme, kuna põletas keele ära.
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 11, 2010 16:49:07 GMT -5
Strauss silmitses mõne hetke Allyt ning vaatas siis oma tassi poole. ,,Üllatav tegelikult,'' sõnas noormees vaikselt ning segas aeglaselt teed oma lusikaga (ilma erilise pointita . ,,Ma oleksin arvanud, et kui sa vabal päeval Paddyfooty teemajja tuled, on sul kohting olemas. Kuid ilmselt võib vaadata ka meie koos istumist teatud mõttes kohtinguks...'' Noormees kehitas õlgu ja ohkas vaikselt. Isegi, kui see võis tunduda kohtinguna teistele inimestele, polnud see midagi muud, kui kaks sõpra või tuttavat omavahel vestlemas.
|
|
|
Post by Ally E. Bredith on Nov 11, 2010 16:55:53 GMT -5
Ally noogutas vaikselt endamisi. "Võib paljugi arvata, kuid jah, ei ole kedagi kes kohtingule kutsuks" lausus Edison ning turtsatas siis enda lause peale, kui meeleheitlik see küll tundus. "Okei, see kõlas halvasti" lisas tütarlaps seejärel, et Strauss valesti aru ei saaks. Neidis võttis taaskord lonksu oma teest. "Mis sind siia tõi?" uuris Ally hetke pärast, hoides enda pilku majakaaslasel, kes nägi ikka kuradi kena välja.
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 11, 2010 17:01:15 GMT -5
Strauss toetas oma pea kõele ning osutas siis lusikaga tüdruku poole. ,,Kui keegi sind ei kutsu, peaksid ehk vastupidist proovima,'' lausus mees rahulikult, õrn muie huulil mänglemas. ,,See võib küll osadele pealetükkiv tunduda, kuid on samuti võimalik, et poiss lihtsalt kardab sind välja kutsuda.'' Kuuldes neiu viimast küsimust, poisi muie suurenes ning ta osutas pöidlaga akna poole. ,,Kas seda on siis tõesti nii raske arvata? Ma lihtsalt varjusin vihma eest ning see oli puhas juhus, et ma üht oma tuttavat siin nägin.'' Ta silmitses mõne hetke Allyt lahke naeratusega ning jätkas siis oma huvitava tegevusega: tee segamisega.
|
|
|
Post by Ally E. Bredith on Nov 11, 2010 17:06:51 GMT -5
Ally kuulas ning noogutas. "Peaks proovima ja" mõtles ta siis valju häälega, suunates pilgu siis hetkeks lakke. "Aga see nüüd küll võimalik pole, et keegi mind kardab. Või olen ma tõesti nii hirmuäratav?" uuris Edison järgmine hetk, suunates küsiva pilgu Strauss'ile. Võtnud sealt veel ühe lonksu, ta muigas. "Vihm on muidu hea. Torm on lausa suurepärane. Ja eriti sel ajal roosiaias jalutada. Vihm toob lõhna eriti hästi esile" rääkis Ally, ise pisut unistavalt, hoides sooja teetassi enda käte vahel.
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 13, 2010 4:11:28 GMT -5
Strauss kehitas endamisi õlgu ja sõnas rahulikult: ,,Oleneb inimesest ma arvan. Kuid ma kahtlen, et sa mind hirmutada suudaksid.'' Kuulates neidise lõpuni, poiss muigas õrnalt ja lausus vaikselt: ,,Mul ise pole midagi vihma ja tormi vastu. See meeldib mulle rohkem, kui päike tegelikult. Aga märg olemine pakub ka ebamugavusi. Ja juhul, kui sa märganud pole, siis me ei ole hetkel roosiaias.'' Strauss silmitses muigega Ally't ning pööras siis oma pilgu aknast välja.
|
|
|
Post by Ally E. Bredith on Nov 13, 2010 7:20:16 GMT -5
"Aga äkki suudan?" uuris Ally ning naeris, rääkides hirmutamisest. Taaskord võttis tütarlaps lonkse oma joogist, suunates pilgu aknast välja, kus vihma ikka sadas. Neidis muigas endamisi. "Hetkel veel pole jah, aga varsti ma võibolla siiski lähen" lausus Edison. "Märg olek võib tõesti ebamugav olla, kuid märjad riided saab pärast alati ära vahetada. Nii et kas ühined muga hiljem?" uuris tütarlaps siis, kuna teadis, et ka Strauss'ile meeldivad roosid kõige enam.
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 13, 2010 11:17:00 GMT -5
,,Sa võid ju proovida,'' lausus poiss rahulikult, rääkides praegu hirmutamisest, ,,aga ma loodan, et sa halb kaotaja ei ole.'' Kuulates neiu ülejäänud jutu ära, kehitas poiss vaid õlgu. ,,Kui sul midagi minu seltskonna vastu pole, siis võin tulla. Tavaliselt inimesed pelgavad mind, nii et ma üritan neid vätida, kui võimalik, aga kui sa soovid, siis ma tulen.'' Strauss silmitses müne hetke Ally't, kuid pööras oma pilgu siis tassile enda ees ja võttis sealt ühe sõõmu.
|
|
|
Post by Ally E. Bredith on Nov 13, 2010 12:55:05 GMT -5
"No eks me vaata kunagi siis, kuidas see mul välja tuleb, sest hetkel ma sind hirmutama ei kavatse hakata" lausus Ally ning võttis taaskord lonksu oma teest. Tassis oli veel pisut alla pole alles. Tüdruk mõtles, kas see jääb tema viimaseks joogiks seal, või mitte, kuid ei suutnud siiski välja mõelda seda. "Ma ei näe hetkel põhjust, miks inimesed sind pelgavad" lausus Edison siis. "Ehk siis ma soovin väga, et sa kaasa tuleksid, kuna sa ise oled samasugune rooside armastaja, kui mina" lisas ta ning naeras nüüd kergelt, suunates pilgu noormehele enda vastas.
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 13, 2010 16:43:24 GMT -5
,,Miks inimesed mind pelgavad...'' pomises Strauss mõtlikult ja vaatas lae poole. ,,Ma ei oska sellele vastata. Ilmselt, et ma olen 6 aastat enda ette hoidnud ja teisi eiranud.'' Strauss kehitas üsna ükskõiksel ilmel õlgu ja lisas siis üsna ükskõiksel toonil: ,,Ega see pole mulle kunagi eriti korda läinud. Ma olen harjunud üksi olema, ma eelistan seda enamus aja.'' Strauss naeratas siis õrnalt ning viis oma pilgu Ally'le. ,,Aga see pole miski, mille pärast sina muretsema peaksid.'' Ta võttis siis sõõmu oma teest, mis oli üsna jahtunud ja vaatas aknast välja.
|
|
|
Post by Ally E. Bredith on Nov 13, 2010 16:49:21 GMT -5
Tütarlaps kuulas mõtlikult noormeest. Mõndadele inimestele lihtsalt meeldibki rohkem üksi olla, kui teistega. Selles pole midagi halba. "Aga praegu sa ju pole üksi. Sa oled minuga" lausus Ally siis hetke pärast. "Ma usun, et nii mõnigi inimene armastab üksindust rohkem, kui suurt seltskonda, kuid ilma ühegi inimeseta on raske. Kellele sa mured jagad, kellega sa koos naerad või kurvastad?" rääkis Edison, küsides küsimusi millele ta vastust ei oodanud. Nüüd jõi Edison ära oma viimase teelonksu. "Ja sulle teadmiseks, ma ei põlga sind" lausus ta ning naeratas kergelt.
|
|