Tühi klassiruum

[Constance Clarnox]

Ühel päeval, mil oli aeg külastada Siganurme külakest, otsustas Constance jääda sellegi poolest lossi ning nautida privileegi, et peaaegu kõik olid lossist lahkunud. Ta polnud ammu saanud kätt harjutada.

Pikad veripunased juuksed kõrge palmikuna üles punutud ning lumivalge kleit taga voogamas, sammus slytherinlane nõtkel sammul tühja klassiruumi juurde, kus ta teadis igasugust kola olevat. Ta avas ukse ning vaatas ringi. Tundus, et kedagi tõesti ei ole. Endamisi rahul olles, vaatas ta hetk vana kola, mis olid linade alla pandud. Ta naeratas, kui tabas ära tuttava kuju.

Ta kõndis selleni ning tõmbas lina selle pealt, köhides veidi tolumkorra tõttu, mis oli õhku löönud. Lina all oli olnud lumivalge tiibklaver, mida ilmselt keegi enam ei kasutanud. Tüdruk oli varemgi salaja sellel mängimas käinud.
Võtnud pikal pingireal klaveri taga istet, libistas ta korraks sõrmedega üle klahvide ning asus seejärel mingit kurba ning ilusat meloodiat mängima.

[Jyrki B. Sulonen]

Constance polnud aga ka ainus, kes teadis klaveri olemasolust ning kes oli jäänud ka koolimajja, selle asemel, et veeta lõbusalt Siganurmes aega, käia poodides ja nautida olemist küll Sigatüüka turvalises läheduses kuid siiski sellest väljaspool.
Koridorid tundusid Jyrkile tühjad kui ta neist läbi kõndis ning väga harva mõnd õpilast kohtas. See oli küll veider, aga samas mõnus ja hea.
Noormees kõndis meenutades koridorides ringi, et jõuda õige ruumini. Ta polnud tegelikult isegi kindel, kas klaver on veel alles, sest ise ta sellel pillil mänginud ei olnud ning oli seda viimati näinud kolmandas klassis olles kui ta mööda koridore ja klassiruume kolas ning uuris, mida kuskil on. Nüüd oli tal aga tõesti tuju ja tahtmine ka klaverit veidi mängida.

Bradley jõudis viimaks ukseni, kus teadis klaverit olevat ning avas ukse rahulikult. Ta kõrvu kostus kaunis mängimine ning ta astus tasakesi sisse, sulgedes ka hääletult ukse. Üldjuhul oleks ta otsa ringi keeranud ja minema läinud, aga miski pani teda siiski sisse minema ja kuulama seda kaunist mängu. Punapäises mängijas tundis ta ka ära Slytherini prefekti. Vaikides jäi ta ukse juurde seisma.

[Constance Clarnox]

Constance ei olnud kuulnud, kui uks oli avanenud ning keegi sellest sisenes. Ta pilk oli koondunud hoopis laele ning tema kõrvu kostus ainult helid, mida ta klahvidel tekitas. Ta kordas seda lugu juba teist korda, kuid teda eriti ei huvitanud. Talle meeldis see ning see ei olnudki kellegi teise kõrvadele mõeldud.

Miski aga sundis sellegi poolest tütarlapse pilgu langetama ning koheselt nägi ta ukse juures kedagi. Ta ei tundnud toda noormeest, kuid ta imestas, et too ei olnud samuti Siganurme läinud. Kõik ju alati nautisid selle küla külastamist, mis oli ainus muguvaba küla Suurbritannias. Seirates pikalt noormeest, mängis ta osavalt klaveril palakest edasi.


www.youtube.com/watch?v=GV1_ax1Nn8w

[Jyrki B. Sulonen]

Jyrki kuulas muusikat edasi ning sai ka aru, mis laul see oli. Oma kodumaa bändi poolt ju siiski. See oli tohutult ilus ning refekt mängis seda Jyrki arusaamise järgi täiesti perfektselt. Veatult..
Kui tütarlaps teda märkas noogutas noormees talle põgusalt tervituseks, tahtmata sõnadega teda segada. Talle tuli ka pähe lahkuda. "Kas ma peaks lahkuma?" küsis ta tüdrukult rahulikult, tõesti lootes, et nüüd midagi vussi ei aja, sest viimane, mida ta tahtis oli segada kedagi muusika tegemise ajal.

ot. Miu miu ^-^

[Constance Clarnox]

Tütarlaps seiras endiselt enda helehallide silmadega noormeest. Too tundus teistsugune ning julge. Vähemalt enda välimuse põhjal. Ning see pani tütarlast peaga vangutama. Tegelikult oli tal üsna ükskõik. Kui Jyrki oleks soovinud lahkuda, oleks ta vabalt võinud seda ka teha.

Sel ajal ei lõpetanud Constance ka klaveri osavat sõrmitsemist. See instrument oli ka ainus, mida ta mängida mõistis ning mida ta armastas. Ta lihtsalt nautis selle kõla ning seda, kui ilusaid meloodiaid võis see luua. Tüdruk oli kergelt vanamoodne inimene ning kitarr oli tema jaoks liiga robustne.

[Jyrki B. Sulonen]

Jyrki mõtles neiu pea vangutuse peale veidi, kas siis jääda või mitte ning otsustas lõpuks jäämise kasuks, sest muusika oli ju vägagi ilus ja selle nautimine ei saanud ju olla nii suur patt. Ühesõnaga viis ta oma pilgu korra veel punapäisele neiule ja vaatas siis ruumis ka ringi, et leida mingi parem koht, kus olla või istuda, sest oli veidi veider seista nagu kivikuju seal ukse kõrval. Näinud ühes mõnusas vaatamiskohas tooli läks ja istus noormees sinna. Sealt oli hea jälgida tütarlapse mängu.

Bradley silmis mängis prefekt täiesti veatult. Lihtsalt perfektselt. Klaver oli ka tõesti ilus ja kauni heliga pill. Sellel oli hea ka väljendada erinevaid meeleolusid. Noormees mängis seda isegi ning ka nautis selle mängimist. Tegelikult nautis ta ükskõik, millise pilli mängimist, sest muusikat ta armastas ja selle loomine oli talle lihtsalt puhas rõõm. Ka kuulamine oli vägagi mõnus.. Vähemalt siis küll kui mängija ka oskas mängida ning siinkohal oli see tõesti ka nii.