|
Post by Ally E. Bredith on Nov 13, 2010 17:48:38 GMT -5
Ei läinud just väga kaua, kui Ally ja Strauss lõpuks roosiaeda jõudsid. Tütarlaps naeratas rahulolevalt, kui ta neid lilli nägi. Roose oli seal erinevat värvi. Kuna vihma oli sadanud, oli lillede lõhn veel eriti tunda. Kõik oli värske. Ally jalutas vaikselt edasi, hoides Straussiga sama tempot.
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 13, 2010 17:56:12 GMT -5
Strauss kõndis rahulikult Ally'ga kaasa, silmitsedes erinevaid lilli ja peatus siis ühe põõsa juures. Ta kükitas ning vaatas sealt ära lõhutud lilli. ,,Kahju,'' lausus poiss ohkega ning võttis oma võlukepi taskust välja. Taa viibutas seda laisalt ning üks ühe haaval tärkasid lilled uuesti ellu. ,,Kuigi ma suutsin need veel päästa, on nende eluiga palju lühem...'' pomises poiss vaikselt ning murdis siis ühe roosi põõsa küljest, silmitsedes seda mõtlikult.
|
|
|
Post by Ally E. Bredith on Nov 13, 2010 18:00:01 GMT -5
Ka Ally vaatas kulmukortsutusega lilli, mis olid ära lõhutud. Miks inimesed peaksid sinna üldse niisama lilli lõhkuma tulema. Kui Strauss need aga korda tegi, ilmus neidise näole õrn muie. "Sa tegid mis suutsid" lausus Edison seepeale ning naeratas kergelt. Käed mantli taskutesse surunud, liikus Ally imeaeglaselt edasi.
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 13, 2010 18:03:50 GMT -5
Strauss ajas ennast sirgu ning noogutas rahulikult. ,,Võimalik,'' lausus poiss rahulikult, hoides pilku ikka roosil oma näppude vahel. ,,Võta see endale,'' lausus Strauss mõne hetke pärast ning ulatas selle õrna muigega Ally'le. ,,Väike mälestus meie 'kohtingust'.'' Straussi muie muutus lõbusaks naeratuseks, kui ta Ally't silmitses ning nad jätkasid oma aeglast ja venivat jalutuskäiku läbi roosiaia.
|
|
|
Post by Ally E. Bredith on Nov 13, 2010 18:11:16 GMT -5
Vaikselt edasi jalutades, võttis ta Straussi 'kingi' vastu ning naeratas endamisi. "Ma tänan. Jätan selle alles ja nõiun ära nii, et see igavesti selline püsiks ja ära ei närtsiks" teatas Ally ning naeratas rõõmsalt, vaadates nüüd Straussile otsa, endal silmsi tänulik pilk. "Millega sa muidu tegeled?" uuris tütarlaps nüüd. Kuigi Allyle tundus juba ammu, et teab noormeest läbi ja lõhki, siis tegelikult polnud see tõsi. Ta ei teadnud noormehest ju põhimõtteliselt mitte midagi.
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 14, 2010 2:47:55 GMT -5
Strauss silmitses mõtlikul pilgul taevast ning küsis siis: ,,Sa mõtled, mis mu hobideks on? Õigu poolest pole mul midagi sellist. Kui ma üksinda olen, siis ma ainult mõtlen, vahel tegelen selliste asjadega nagu lugemine või kirjutamine. Tundidest ma ka osa võtta ei viitsi, kuna ma olen siiani kõik testid O peale teinud, isegi ilma õppimata. Selle põhjal võib öelda, et minu eriala on mõtlemine ja muud erilist midagi.'' Strauss viis oma pilgu uuesti Ally'le ning muigas lõbustatult. ,,Ja sinu tegemised?'' küsis noormees uudishimulikult, hoides oma pilku neidisel.
|
|
|
Post by Ally E. Bredith on Nov 14, 2010 3:34:47 GMT -5
Tütarlaps kuulas huviga majakaaslase juttu, kui siis aeglaselt mööda rada edasi jalutas, ise samajalal roosi näppude vahel keerutades. "Mis on minu hobid .. " pomises Ally siis vaikselt ning mõtles. "Sigatüükas ma seda eriti ei harrasta, aga mulle meeldib küpsetada" lausus ta siis ning naeratas kergelt. "Laulda, kuid üldjuhul endamisi, sest ei pea end just nii suurepäraseks lauljaks. Klaverit mängin ka, kui võimalus on" rääkis neidis pikemalt. Ally naeratas endamisi, jalutades ikka edasi. "Ja need ongi need kolm põhilist. Nagu sa juba tead, siis armastan torme. Hea meelega jalutan äikesetormiga väljas" lisas ta veel lõppu.
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 14, 2010 6:48:11 GMT -5
Strauss muigas kavalalt ja viis oma pilgu Ally'le. ,,Siis me ju teame, mida edasi teha. sa saad mulle küpsetada ja pärast laulda ja klaverit mängida.'' Mehe huulil püsis kaval naeratus, kui ta lisas: ,,Ja ehk veab. Pärast on siis veel äikesetormi vaatlemine, loodetavasti.''
|
|
|
Post by Ally E. Bredith on Nov 14, 2010 6:53:05 GMT -5
Ally naeris endamisi, ise ikka roosi enda sõrmede vahel keerutades. "Ja kui mina kõike seda teen, siis mis ma sinult vastu saan?" uuris Edison nüüd ning jäi kavala muige saatel Straussile otsa vaatama. Hetkeks üht kulmu pisut kergitades, ootas ta ikka veel. Äikesetormi vaatlemise vastu polnud tal midagi. See oli super plaan.
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 14, 2010 10:40:00 GMT -5
Strauss muutus hetkeks mõlikuks. ,,Kui sa seda teed siis... ma luban sul küsida üks kõik, mis küsimuse ja ma luban, et ma vastan ausalt. Kui tahad, võime murdmatu tõutuse teha,'' lausus Strauss rahulikult, huulil kaval naeratus mänglemas. See oli tegelikult üsna huvitav pakkumine. Ükskõik, mida küsida ja saada aus vastus pole just väga tavaline asi siin maailmas ja Straussi puhul oli see veel eriti veider.
|
|
|
Post by Ally E. Bredith on Nov 14, 2010 11:43:43 GMT -5
Ally mõtles hetkeks. "Pärast sulle ei meeldigi mu klaverimäng, laulmine ja küpsetised" lausus tütarlaps ning naeratas kergel. "Aga see kõlab täitsa huvitavalt kõik" lisas Edison siis hetke pärast, suunates pilgu roosile, mida ta siiamaani oma näppude vahel hoidis ning tasakesi keerutas. "Oled sa kindel, et tahad sellise diili teha?" uuris ta. Tütarlapsel oli juba see küsimus poolenisti valmis mõeldud, kuid see selgub alles hiljem, mida ta tegelikult küsib.
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 14, 2010 12:11:49 GMT -5
Strauss silmitses vaikides tüdrukut ning muigas siis õrnalt. ,,Mul pole midagi sellise diili vastu,'' lausus poiss vaikselt ning vaatas oma käe poole. ,,Isegi, kui sa tead, mis minevikus juhtus, ei saa seda muuta. Ainukene asi, mis sa teha saad on põhjustada rohkem valu selle üleelanutele.'' Strauss viis oma pilgu uuesti Ally'le ning ta huulil oli nüüd kurb ja üsna rõõmutu naeratus. ,,Nii et, mis sa küsida tahad?''
|
|
|
Post by Ally E. Bredith on Nov 14, 2010 12:19:44 GMT -5
Ally naeratas õrnalt, kui Straussi poole vaatas. "Kes ütles, et ma su mineviku kohta üldse küsin?" uuris neidis. "Ma ei hakka välja pressima sult sellist asja, mis võib ikka päris isiklik olla ning ei puuduta kusagilt otsast mind. Kui sa sellest kunagi soovid rääkida, siis olen suur kõrv ja kuulan, kuid hetkel, las see olla" rääkis Ally, säilitades sõbralikku ning tagasihoidlikku naeratust oma huulil. "Ja kas see diil jõustub kohe praegu? Pean kohe küsimuse küsima?" uuris Edison siis hetke pärast, kui kuulis, et Strauss juba küsimust teada tahab. Prefekt hammustas õrnalt alahuulde, kui siis pilgu enda majakaaslasele kinnitas ning vastust ootama jäi.
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 14, 2010 12:25:51 GMT -5
,,Tore oleks,'' lausus poiss ning silmitses nüüd Ally't uudishimulikult. ,,Kui sa kohe ära küsid, saame pärast seda jalutuskäiku Tarvilikku tuppa minna, kus saad oma klaverimängu esitada ja laulda. Ning siis millalgi vaatame äikesetormi, kui nii väga tahad. Ma ei hakka sinult süüa välja nõudma, see oleks lihtsalt ülbe.'' Poiss naeratas kavalalt ja lõbusalt, jäädes neidise küsimust ootama.
|
|
|
Post by Ally E. Bredith on Nov 14, 2010 12:35:20 GMT -5
Ally muigas kergelt ning noogutas endamisi. Ta jäi mõtlema küsimust. Ta sai küsida vaid ühe korra. "Milline oli sulle esmamulje minust ning mis sa minust praegu arvad?" küsis Edison siis hetke pärast. Seda oli tal lihtsalt huvitav kuulata. Tavaliselt paljud inimesed ei räägi sellest nii vabalt, aga hetkel Strauss pidi vastama ja ka ausalt. Neidis muigas endamisi ning suunas pilgu noormehele enda kõrval, kellega ta vaikselt edasi jalutas.
|
|