Artonoomia tornis

[Everleigh Constantine]

Polnud tavaline et Everleigh lossi sisse jäi, kui oli välja kuulutatud öörahu. Ta ei kartnud vahelejäämist, kuna ta suutis alati seda ennetada. Vahest ta oli tõsiselt tüdinenud vampiir olemast. Ta tajus ja teadis asju ette ja mis peamine, tal oli liigagi palju vanelasi ja nüüd oli tekkimas ka sõprussidemed, mida ei olnud Eve ära suutnud hoida. Ohkega istus ta astronoomia torni aknalauale ja jäi mõtlikult pimedusse vaatama.

*Teema Jared'le*

[Jared Reynolds]

Jared sammus hiirvaikselt koridorides ringi, mõeldes, kuhu ta minna võiks. Välja ta minna ei viitsinud, nii siis ta pidi koolis endale mõne tegevuse leidma. Koheselt tuli talle meelde Astronoomia torn ning hetkegi mõtlemata, hakkas ta torni poole sammuma.

Ta kõndis mööda rõsket ja jahedat treppi mööda üles, avas seejärel ukse, mis torni viis ning astus koheselt ruumi. Hetkega täitis tema kopse üks vägagi tuttav, kuid siiski halb lõhn ning tema pilk libises knalaual istuvale tüdrukule. Mitte ainult tema..

[Everleigh Constantine]

See tuli ootamatult, kuna Eve ei kuulnud kedagi tulemas, kuigi, pidi tunnistama, et ta ei kuulatanud kuigi palju, ta oli pigem mõtetesse vajunud. Järsk lehk, mis ta kopse nüüd täitis ajas tüdruku karvad 'turri'. Ta vaatas ukse poole nähes seal kedagi tuttavat. Vaikne urinamoodi heli kostus vampiiritari kurgust. No see veel oli tõesti puudus. Libahunt! "Vaata aga, kes siia ära eksinud on..." ütles Everleigh jäiselt ning tõusis aeglaselt püsti.

[Jared Reynolds]

Jared surus sügavale käed taskutesse, kortsutades kulme, tumepruunid silmad Everleigh'l püsimas. Ta lükkas ukse enda järelt kinni, ilme tõsine. Jared' poleks tahtnud mitte mingi hinna eest tütarlapsega kuskil kokku puutuda. Kuid ta nagu samas tahtis ka.. Mis sest, et ta ei tunnistanud seda endale. Kuidas ta saigi? Tal oli Constance ja Eve oli vampiir. Vampiirid ja libahundid on vaenlased. Igavesed vaenlased. Kurat, aga tütarlaps nägi nii kena välja..

Sundides end emotsioonituks, toetas Jared end kergelt vastu ust, vaadates altkulmu näitsikule otsa. "Ma lootsin, et ma ei kohtu sinuga enam mitte kunagi," teatas ta, näole valgumas õel irve. Jah, ta oli küll gryffindorlane, kuid ka temas oli seda õelat ja ülbet poolt.

[Everleigh Constantine]

Jared oli muutunud, seda märkas neidis esimese asjana. Ja too oli õelam, mis üllatas tüdrukut veelgi. Ta mäletas, et Jared oli .. teistsugune, kuid võib-olla oli Jared ainult temaga selline, ei saaks teda selles ka süüdistada. "Sa pole ainus," lausus tüdruk jahedalt, kuid kui tüdrukul oleks lööv süda, siis tahaks see ta rinnus välja tulla. Aastad oli möödunud, mil ta Jared' näinud oli, mil ta oli öelnud talle et ta armastas teda. Vampiiritar raputas end nendest mõtetest. Siin polnud enam seda. "Kuidas sa siia siis ära eksisid? Su hundikari tüütas sind ära?" küsis Eve irvitades.

[Jared Reynolds]

Põhjus, miks Jared nii õel oli, oli muidugi see, et ta tahtis näida sellisena, nagu ta ei hooliks enam neiust üldse ning teda ei huvitaks, mida vampiiritar tegi või tundis. Kuid too oleks tegelikult nagu tema südame sulama pannud, mis sest, et seda oli juba varem Constance teinud. Tahtmatult tekkisid Jared' silme ette mälestused. Ilusad mälestused temast ja Eve'st. Kuid ta raputas peaaegu märkamatult pead, et need mõtted endast eemale peletada.

Ta liikus aeglaselt akendele lähemale. Muidugi sellele aknale, mis vampiiritarist võimalikult kaugele jäi. Ta suunas pilgu vaatele, tahtmata enam hetkegi tütarlast silmitsema. Too pani teda lihtsalt minevikule mõtlema. Sellele kaunile, mis neil oli kunagi olnud.. "Ei tüütanud," vastas ta emotsioonitult. Tal polnudki nagu tegelikult otseselt mingit karja. "Aga sina? Tapsid täna jälle mõne süütu inimese?" sisistas ta põlglikult, silmi Everleigh'le viies. Need oleksid justkui leegitsenud.

[Everleigh Constantine]

Everleigh jälgis tähelepanelikult Jared' igat liigutust. too vihkas teda ning seetõttu tasu olla ettevaatlikum aga Eve ei suutnud endiselt uskuda oma silmi. Mida tegi Jared siin? Siin koolis? Miks ta siia tulnud oli? Kuuldes nüüd põlglikku küsimust, pööritas Eve silmi, nagu poleks noormehe..libahundi küsimus põrmugi haiget teinud, tegelikkus oli aga alati kõike muud, kui see mida väliselt Eve välja näitas. "Oh, isegi kui tapsin..ei saa sina sinna midagi parata," irvitas vampiiritar külmalt.

[Jared Reynolds]

Jared' silmad püsisid Everleigh'l, kuid väga kaua ta teda vaadata ei suutnud, vaid pööras juba peagi pilgu tagasi välja, otsides silmadega kuud. Aga see oli pilvede taga peidus.. Jared isegi ei teadnud, miks ta kohe ära ei läinud, kui ta Everleigh' Astronoomia tornis oli näinud. Võib-olla oli see sellepärast, et rõõm, mida ta sisimas tüdrukut nähes tundis, oli sundinud teda edasi astuma.

"Jah, ma tean. Kuid seda rohkem ma saan sind vihata, on ju nii?" küsis ta, kuigi tegelikult polnud see küsimusena mõeldud. Jared kissitas kergelt silmi, kuid ta ei vaadanud ikka neiu poole.

[Everleigh Constantine]

Eve sai ainult kinnitust sellele et noormees vihkas teda endiselt. Sundides end rahulikuks pööras ta pilgu välja. Ta ei tunnetanud otsest ohtu, Jared ei ründa teda, ta teadis seda kuidagi või vähemalt ta lootis seda. "On võimalik mind veelgi rohkem vihata, kui sa juba vihkad?" küsis Eve turtsatades. Tõesti, kus oli piir, kui palju suudeti vihata kedagi. "Ma usun, et sa vihkad mind nii palju, et sul ei jäku ruumi, et seda viha enam laiendada," lisas näitsik vaikselt ja pööras noormeest silmitsema. Ta oli igatsenud teda näha, kuid ta ei tohtinud teda otsida. Kuid ta vampiirikaaslased teada saavad, siis ta ei julgenud isegi mõelda mis juhtuma hakkab, sama käis tegelikult ka inimeste suhtes, Eve oli riski alla pannud enda olemuse paljastamise, see oli karistatav. "Mida sa teed siin?" ei suutnud Eve küsimata jätta.

[Jared Reynolds]

Jared' oli ikka veel kergelt ärritunud, kuid viimaks ta rahunes vaikselt ja ohkas siis sügavalt, vajudes aknalauale istuma, just nagu mingi kartulikott. "Tegelikult ma ei vihka sind, Eve.. Ma olen lihtsalt võib-olla natuke solvunud, et sa enda suguvõsale allusid. Me oleks saanud ju ära joosta. Kaugele.. Ja keegi poleks saanud meid takistada," ütles ta, pilku tütarlapsele pöörates. Ta ei teadnud, mida ta Eve' vastu tunneb. Kuid tal oli kahtlane tunne, et mingi väike armastus tal veel tema vastu on. Ja see pani Jared' õlgu väristama.

"Õpin," vastas Jared küsimusele õlakehitusega, pilk suunatud vampiiritarile.

[Everleigh Constantine]

See, mida Jared ütles, üllatas Everleighi tõsiselt. Ta ei oleks oodanud sellist ülestunnistust ja miks rääkis seda Jared nüüd? Eve vaikis tükk aega. Ta mõtles tõsiselt kas vastata ja kuidas vastata sellisele asjale. Mida pidi ta ütlema? Talle ei meeldinud sellised olukorrad, kus ta end pea et abituna tundis. "See polnud nii lihtne," lausus Eve lõpuks ning langetas pilgu. Miski polnud lihtne, vampiirid oleksid Jaredi tükkideks rebinud ja sundinud Evet pealt vaatama, sellised vampiirid kord olid ja kõik. Sellega olidki nad Evet tookord ähvardanud, aga seda Jared ei teadnud. Jared arvas endiselt, et see oli lihtsalt seepärast, et ta oli kohustatud selleks.
"Sa peaksid mind vihkama, põlgama..ära muutu pehmeks, ma ei vaja seda!" lisas ta tuliselt. See tuli ka neidise endi ehmatuseks. "Ma tegin seda, kuna ma ei tundnud sinu vastu sellist ..kirge, nagu sina minu vastu, mu otsus oli lihtne!" ütles Eve vihaselt. Ei, see oli vale, ta armastas Jaredit ja see tiris tüdruku ribadeks, kui ta pidi poisist loobuma ja miski ütles, et need tunded polnud päris kadunud.

[Jared Reynolds]

"Jah? Ja mis selles siis rasket oli?" küsis Jared kulme kortsutades, tundes, kuidas viha tema sees kasvama hakkas. Ta küll teadis, et olukorda ei saa üksteise kallal õiendades ja mölisedes lahendada, kuid ta lihtsalt ei suutnud enda viha kontrollida.

Jared tundis, kuidas tema sisemus külmaks muutus, kui Everleigh' lõpetas. Kuidas ei tundnud? Eve ju kordas kogu aeg, et Jared on tema eluarmastus ja ta ei suudaks temata elada. Kuidas ta siis järsku nii mõtles? Või ta oli talle kogu aeg valetanud? "Jah? Miks sa siis kohe meie suhet ära ei lõpetanud ja lasid mul endasse armuda?" urises ta vaikselt. Ei, ta ei süüdistanud tegelikult Everleigh'. Tema oli see loll, kes ikkagi üldse vampiiri armunud oli.

[Everleigh Constantine]

Eve oleks äärepealt välja öelnud tegeliku põhjuse, kuid sundis end vaikima. Järgnevad Jared' sõnad sundisid Everleigh' noormehele otsa vaatama. Too tõesti usuks, et Eve valetas talle ja ei armastanud Jared' tegelikult? Ta pea korrutas et nii ongi kõige parem, kuid süda aga valutas ja piinles. "Sest.." alustas Eve kuid vaikis siis. Mida ta ütlema peaks? Kunagi oleks Eve kohe andestust palunud, et ta nii käitus aga kunagi oli kunagi ja nüüd olid asjad muutunud. Jah, Eve ei andnud kunagi kellegile teisele võimalust lähedasemaks saada osaliselt Jaredi pärast, kuid mida see muudaks? "Ma armastasin sind, ja see oli tõsi.." sosistas ta viimaks pöörates pea ära. Ta ei saanud Jared' otsa vaadata. "Asjad muutuvad," lisas ta neelatades, 'olgugi, et tunded jäävad' ütles ta mõttes endale.

[Jared Reynolds]

Jared kuulas vaikides Everleigh'. Ja kui tüdruk siis omakorda vait jäi, tekkis pikk-pikk rõhuv vaikusepaus. Ta mõtles neiu sõnade üle järele. Mõnekümne sekundi pärast tõusis ta püsti ja surus käed sügavale taskutesse. "Selge," ütles ta, hääl emotsioonitu, "Mul on tõesti hea meel, et saime asjad selgeks räägitud."
Libahunt jalutas ukseni ning Everleigh'le ühtegi pilku heitmata väljus ta Astronoomia tornist, tuju palju halvem kui enne torni minekut.

[Everleigh Constantine]

Everleigh ei saanudki aru mis juhtus just. Üks hetk ja ta leidis end täiesti üksi sealt. Ta ei tundnud viha, mitte Jaredi vastu. Tõesti, nad said räägitud asjad...kui palju sellest vestlusest tõsi oli, see oli juba teine asi. Ohkega läks ta tagasi akna juurde ja jäi mõtlikult välja vaatama. Teda kummitas Jared, ta ei suutnud mälust kustutada tema nägu, ta hääl kumises kajana kõrvus. Poiss oli muutunud, enne polnud temas nii palju külmust ja ükskõiksust. Esimest korda tundis Eve kahetsust, et ta siin kohta tulnud oli. Tal tekkisid sõprussidemed inimestega, kuid nendega sai ta hakkama, kuid Jaredi siinolek muutis siin olemise pea et võimatuks. Kuidas ta sai noormehega kohtuda enam? Veel vähem temaga ühes klassiruumis viibida?