Tundide ajal

[Gottfried Strauss]

Strauss kõndis aeglaselt mööda metsa äärt ringi, hoides oma pilku kogu aeg metsa pool. Ta polnud, nagu alati, tundidesse minna viitsinud ja otsustas väikese retke Keelatud Metsa teha. Tänu Ally'le polnud ta seda eile õhtul teha saanud ja nüüd oli üsna hea võimalus minna. Ta oleks saanud seal õhtuni arvatavasti olla, kuid vaevalt, et ta nii kaua viitsib seal aega surnuks lüüa. Mõne minuti pärast poiss peatus ning vaatas kauguses Hagridit rühma kolmanda klassi õpilastega. Strauss viis oma pilgu uuesti metsale ning hakkas siis rahulikult mööda rada metsa kõndima.

[Mikaela Jones]

Mikaela oli ühe suure puu taga suitsetanud, kui juba kaugelt märkas Straussi tulemas. Ta oli ikka poisi peale natuke vihane, kuid otsustas siiski, et räägib temaga. Kui Strauss edasi sammus, asuts Mikaela puu tagant välja, seistes poisi ees. "Tere," lausus ta muigega. Suitsu oli ta juba ära kustutanud.

[Gottfried Strauss]

Strauss vaatas hetke üllatunult Mikale otsa ning kortsutas siis kulmu. ,,Tere sullegi,'' lausus poiss vaikse ohkega ning vaatas neidisele otsa. ,,Miks sa siin oled?'' küsis Strauss otsekoheselt ja pani käed rinnal risti. ,,Mets on ohtlikum, kui sa arvata suudad ja praegu on tunnid!'' Ta hääl polnud küll järsk ega terav, kuid samuti mitte sõbralik ja leebe. Ta silmitses mõne hetke veel Mikat, sulges siis hetkeks silmad ja viibutas korra käega. ,,Ah, vahet pole. Sa tõesti peaksid tagasi minema,'' lausus Strauss, kui ta sügavamale metsa suundus ning käed tasku pani. Tegelikult oleks ta pidanud ja ta tahtiski tüdrukult solvamise pärast vabandust paluda, kuid ta lõpetas teda noomides. Milline inimene.

[Mikaela Jones]

Mika kahetses, et oli talle ennast näidanud, ta oleks võinud pigem lihtsalt teist kaudu kuskile mujale minna. Kui Strauss edasi sammus, lausus Mika talle üsna kõva häälega kõigile küsimustele vastused: "mets ei ole minu jaoks eriti ohtlik, pealegi ma olen hetkel metsa ääres ja ma ei viitsinud tundi minna." Tüdruk vaatas korraks poisile järele, kuid ise ta küll ei kavatsenud talle järele joosta nagu koer. Selle asemel hakkas ta aeglaselt edasi lonkima, mitte Straussi järel aga mitte ka kooli poole.

[Gottfried Strauss]

Strauss muigas õrnalt ja mõtles endamisi: ,,Ma tean seda... Ma lihtsalt muretsenin sinu pärast, kuigi sa ilmselt ei pane seda tähelegi.'' Strauss ohkas siis korra ning lausus vaikselt, kuid piisavalt valjult, et Mika seda kuuleks: ,,Kuigi see ei tähenda sulle midagi, siis mul on eilse pärast kahju. Ma poleks pidanud seda ütlema.'' Selle lause ära öelnud, poiss muigas õrnalt, liikudes sügavamale metsa ning võttis võlukepi välja, näidates valgust, sest päike ei paistnud enam puude vahelt läbi.

[Mikaela Jones]

Mikaela kuulis seda ja peatus, joostes nüüd hetkeajendil poisile järele. "Oota, Strauss!" Tüdruk jõudis talle viimaks järle ning seisis nüüd poisi ette. "Sa tead, et ma tahaksin sinuga suhelda, vabalt, ma ei taha tülitseda." Tüdruku ilme oli tõsine, millegi üle ei olnud naeratada.

[Gottfried Strauss]

Strauss silmitses mõtlikul ilmel Mikat ja ohkas siis. ,,Ja hetk tagasi pidasid sa mind rämpsuks,'' pomises poiss vaikselt ning kratsis tüdinult kukalt. ,,Aga mis siis ikka... Sinu otsustada, mis teha tahad,'' lausus poiss vaikselt ja naeratas siis Mikale sõbralikult, enne kui ta oma teekonda jätkas.

[Mikaela Jones]

"Ma ei ole sind kunagi rämpsuks pidanud," vastas tüdruk. "Sa oled lihtsalt isemoodi..ja ma pean sellega arvestama nüüdsest." Mika muigas, kuid siis hakkas Strauss edasi sammuma ja tüdruk järgnes talle, isegi siis, kui poiss seda tahtnud ei oleks.