|
Post by Nathaniel D. Riddle on Nov 21, 2010 12:18:59 GMT -5
"Tõesti? Mina küll nii ei arva," vastas Nathaniel, kui Lily väitis, et on Nathanielist targem. Võib-olla mingite pisemate loitsude suhtes küll, aga Nathaniel ei uskunud mitte mingil juhul, et tüdruk teadis midagi maagiast, mida kasutavad Musta Isanda järgijad. "Ja miks sa mind vihkad?" küsis Nathaniel siis. "Vihkamine ei ole asi, mida suvakate vastu tuntakse." Nate ei ole Lily'le midagi teinud, ning Lily Nate'le ka mitte, vähemalt Nathaniel ei mäletanud seda. Ning poiss ei väidaks, et ta vihkab Lily't. Viha on ohtlik sõna.[/color]
|
|
|
Post by Lily Lavender Abbott on Nov 22, 2010 14:25:03 GMT -5
"Ma lihtsalt... vihkan sind," lausus Lily. Miks tal oli täna nii raske lauseid õigesti ära lõpetada? Ta mäletas, et algklassides oli Nathaniel talle näiteks lendluupalli ajal klommi jälitama pannud vms. Aga siis oli ka Lily alati midagi vastu teinud. Lily vaatas ikka veel kupli alt, kuidas väljaspool kuplit vihma kallba, äikest lööb ja müristab.
|
|
|
Post by Nathaniel D. Riddle on Nov 22, 2010 14:29:07 GMT -5
Nathaniel kallutas pead, ning ajas ennast püsti. Ta astus tüdruku juurde ja naeratas talle kergelt. "Lihtsalt niisama?" küsis poiss uudishimulikult, hääl vaikne, pilk vankumatult tüdruku silmadel.[/color]
|
|
|
Post by Lily Lavender Abbott on Nov 22, 2010 14:46:00 GMT -5
Lily naeratas. "Võimalik," sõnas Lily ja muigas. Tal ei tulnud midagi pähe ka küsida. Tüdruk lihtsalt seisis ja vaatas poissi. Ja alles nüüd, tuli talle imelikuks see, et ta oli oma niiöelda vihavaenlasega kupli all.
|
|
|
Post by Nathaniel D. Riddle on Nov 22, 2010 14:49:18 GMT -5
"Tead, et niisama ei juhtu midagi?" sõnas Nathaniel rahulikul toonil. "Midagi on ikkagi juhtunud, et sa mind vihkad," lisas poiss mõtlikult, kui ta Lily't silmitses, täpselt nagu üritaks pelga vaatamisega aru saada, miks neiu teda vihkab.[/color]
|
|
|
Post by Lily Lavender Abbott on Nov 22, 2010 14:56:18 GMT -5
"Tean," lausus Lily poisi esimese ütluse peale. Teise ütluse peale ei vastanud ta ja pööras poisi poole seljaga ning jäi kupli alt välja vaatama. Ta oleks tahtnud puhketuppa minna, kuid millegi pärast ta eelistas siia jääda, praegu.
|
|
|
Post by Nathaniel D. Riddle on Nov 22, 2010 15:02:55 GMT -5
Nathaniel naeratas omaette. Mõnda aega oli nende vahel vaikus, kui Nate äikest silmitses, kuna ei osanud midagi öelda. Järsku sirutas ta käe ning võttis tüdruku randmest kinni, pöörates ta näoga enda poole. Tüdrukule otsa vaadates poiss muigas kergelt. "Lily... kas sa tuleksid koos minuga jõuluballile?" küsis ta hetke pärast. Ta ei kõhelnud, kui seda küsis. "Tähendab... ma saan aru, kui sa ei taha, või lähed kellegi teisega aga..." Nate laskis lause lõpul ära hajuda, kuna ei osanud midagi lisada. Ning teda ei kõigutanud üldse see, et vaid mõned hetked tagasi oli tüdruk öelnud, et vihkab teda. Poiss ei pannudki tähele, et ei olnud veel Lily käest lahti lasknud.
OT: Oletame, et jõuluball toimub, ja isegi kui ei toimu, siis küsida võib ikka. *kehitab õlgu*[/color]
|
|
|
Post by Lily Lavender Abbott on Nov 22, 2010 15:08:56 GMT -5
Lily pööras ringi ja oli väga üllatunud. Esimene hetk ta suust ei tulnud ühtegi sõna välja, sest ta mõtles. Teda polnud keegi veel kutsunud. "Ma tulen," sõnas Lily, peale enda otsust ja naeratas õrnalt. "Ma peaks minema nüüd, ma olen üsna väsinud," ütles tütarlaps nüüd, kuigi ta polnud veel üllatusest üle saanud.
|
|
|
Post by Nathaniel D. Riddle on Nov 22, 2010 15:11:43 GMT -5
Nathaniel noogutas vaevumärgatavalt ning laskis nüüd tüdruku käest lahti ja astus sammukese tagasi. "Head ööd sel juhul..." ütles ta kerge naeratuse saatel. Nate teadis, et oleks võinud kutsuda kellegi teise: Betty, Mika... Aga vot, kutsus Lily. Ning poiss ei kahetsenud. Vähemalt mitte veel.[/color]
|
|