|
Post by Nathaniel D. Riddle on Nov 17, 2010 13:44:21 GMT -5
Nathaniel oli järjekordsel patrullkäigul, öösel kolme paiku. Noormees tõusis trepist üles ning lükkas ukse vaikselt lahti. Ei olnudki kedagi. Damned. Sellegipoolest ei viitsinud Nate tagasi alla kõmpida, seega sammus ta ääre juurde ning vaatas eemale. Lahe, udune. Ning pimedus tegi asja veel hullemaks. Nate pistis käe taskusse, kus teadis, et tema prillid on, ning pani need ette. Palju parem. Siiski polnud ta eriti nendega harjunud. Nate teadis, et võiks mõne võluri juurde minna ja silmad korda teha, aga noh... ega teda see nii väga ka ei huvitanud. Nathaniel viis nüüd pilgu kooli ümbrusele, nähes kõike palju paremini. Isegi järv paistis nüüd korralikult, mitte nagu udukogu. Jah, selle asemel, et ilusat tähistaevast ja kuud silmitseda, vahtis tema kooli ümbrust. Sellest vaatest ei saa küll kunagi küllalt. Võib-olla peaks ta Sigatüükasse tööle tulema, kui kooli lõpetab?
OT: Kutsutud rahvale, I guess.[/color]
|
|
|
Post by Lily Lavender Abbott on Nov 18, 2010 15:40:33 GMT -5
Lily sammus igavusest kooli peal ringi. Jah, ebatavalisel kellaajal, aga tal ei tulnud lihtsalt und. Tüdruk sammus astronoomia torni trepist ülesse, kui oli sinna jõudnud, nägi ta seal Nathanieli. Milline "imeline" kokkusattumus. Alguses tuli tüdrukul mõte, et ta on unesegane, aga nii siiski ei olnud. "Mida sa teed siin?" küsis Lily vaikse häälega, ise samal ajal natuke värisedes, sest tal oli ju külm. Ikkagi sügise lõpp varsti ju.
|
|
|
Post by Nathaniel D. Riddle on Nov 19, 2010 10:06:21 GMT -5
Nathaniel pööras pilgu tüdrukule, kes temaga rääkinud oli. "Tulin vaatama, et siin kedagi ei oleks. Ja sina?" vastas poiss rahulikult, kui pilgu taas kooli ümbrusele suunas. Teda tegelikult eriti ei huvitanud, miks tüdruk seal oli, ning vaevalt, et tüdrukutki huvitas, miks Nate väljas oli. Lily ei saa siiski midagi sinna teha, et Nathaniel väljas on. Mõlemad olid koolivanemad ju.[/color]
|
|
|
Post by Lily Lavender Abbott on Nov 20, 2010 10:51:58 GMT -5
"Ma tulin seekord kahel põhjusel, patrullima ja tähti vaatama," sõnas Lily ja pööras pilgu taevasse. Tähed särasid taevas imeliselt ja tüdruk olekski võinud neid vaatama jääda. "Kuidas mina või sina alati kokku jookseme? Ma ei saa sellest lihtsalt aru," lausus Lily sarkastiliselt ja ohkas vaikselt.
|
|
|
Post by Nathaniel D. Riddle on Nov 20, 2010 11:00:16 GMT -5
Tüdruku põhjuseid kuulnud, tõstis Nathaniel ja hetkeks pilgu taevale. Igav. Oleks seal siis virmalised... või oleks mõi torm... siis Nate vahiks taevast väsimatult, ausalt. Aga tähed olid igavad. Nad olid kogu aeg ühe koha peal. "Kui ma usklik oleks, siis ma väidaks, et see on saatus või mida iganes, aga ju siis meile meeldivad ühesugused kohad," ütles Nathaniel, kui Lily ütles, et ta ei saa aru, miks nad kogu aeg üksteist kusagil näevad. Yayz, destiny. Kirikuõpetaja ütleks midagi sellist, et nad on kokku loodud orsm. Vähemalt viimati ütles, kui Nathaniel ühte kirikuõpetajat mingi noorega rääkimas kuulis. Suht samal teemal.[/color]
|
|
|
Post by Lily Lavender Abbott on Nov 20, 2010 14:01:47 GMT -5
Pfff. "Haha, muidugi," ütles Lily taas sarkastiliselt ja pööras pilgu kooli ümbrusele. Kas na doleks kokku loodud? Ei usu. Või, ikkagi.... Lily kohendas oma koolivanema märki rinnal ja pööras siis pilgu Nathaniel'i poole. "Enda saatust juhid sa ise," lausus Lily järgmisena ja pööras pilgu taas ära.
|
|
|
Post by Nathaniel D. Riddle on Nov 20, 2010 14:06:09 GMT -5
Nathaniel muigas vaevumärgatavalt. "Jah, sa ise mõtled, kuhu minna tahad, aga mis või kes meile need mõtted pähe paneb?" vastas Nathaniel pilku mõtlikut järvele viies. "Miks sa kogu aeg nii sarkastiline oled?" küsis ta hetke pärast üsnagi vaiksel toonil, aga teadis, et tüdruk kuuleb teda. Nathaniel võis olla slytherinlane, aga ta oli harva sarkastiline. Enamuse ajast oli ta ükskõikne ja külm. Aga sarkasm polnud viimasel ajal eriti tema teema. Üldse ta oli väga palju muutunud.[/color]
|
|
|
Post by Lily Lavender Abbott on Nov 20, 2010 14:16:34 GMT -5
"Me ise,"ütles Lily otseselt ja vaatas otse Nathaniel'i silmadesse. "Ma ei ole tegelikult sarkastiline, lihtsalt..." sõnas Lily, kuid ei osanud kuidagi lauset jätakata. Ta pööras oma pilgu metsa poole ja jäi seda klaasistunud pilguga vaatama. "Miks sa seda üldse küsisid?" küsis Lily nüüd, pilk olles ikka metsal.
|
|
|
Post by Nathaniel D. Riddle on Nov 20, 2010 14:19:22 GMT -5
Nathaniel muigas vaevumärgatavalt, kui Lily ei osanud enda lauset lõpetada. "Selle pärast, et sulle ei sobi sarkastilisus." Nathaniel viis pilgu Lily'lt järvele tagasi. "Ning mulle ei meeldi sarkastilised inimesed," lisas ta hetke pärast, et tüdrukule valet muljet ei jääks, kuigi poisi mõlemast lausest võis nii mõndagi välja lugeda.[/color]
|
|
|
Post by Lily Lavender Abbott on Nov 20, 2010 14:24:05 GMT -5
Lily vaikis mõnda aega. "Ma olen aru saanud, et sulle ei meeldigi keegi," sõnas tütarlaps ja vaatas taas poisile otsa. Ta vaikis natuke aega jälle, kui oli otsustanud midagi jälle jälle. "Ma tean, et sa oled animaag. Sa muutud hundiks," lausus Lily ja ristas käed ja naeratas kergelt.
|
|
|
Post by Nathaniel D. Riddle on Nov 20, 2010 14:30:31 GMT -5
Nathanieli huulile ilmus vaevumärgatav pilkav naeratus. "Kas see häirib sind kuidagi?" küsis ta selle peale, kui tüdruk väitis, et Nate'le ei meeldi keegi. Tegelikult oli tal üsnagi õigus. Või noh, keegi talle meeldis ikka, lihtsalt, et ta on lahe või midagi, aga armastust ja muud sellist ja sinna sisse ei segaks. "Miks sa seda arvad?" esitas ta järgmise küsimuse, kui Lily ütles, et teab, et Nate on animaag ja muundub hundiks. Poisi nägu ega erksiniste silmade prillide taha peidetud pilk ei väljendanud ainsamati emotsiooni, mis oleks ta välja andnud, et poiss ongi animaag.[/color]
|
|
|
Post by Lily Lavender Abbott on Nov 20, 2010 14:40:27 GMT -5
Lily ohkas vaikselt. "Ei häiri," lausus neidis, langetades oma pilgu maha. "Ma olen sind näinud metsas, kuidas sa muundud hundiks," sõnas Lily ja tõstis pilgu järjekordselt poisile, siis edasi juba järvele. "Usu mind, ma võin kõike märgata," ütles Lily.
|
|
|
Post by Nathaniel D. Riddle on Nov 20, 2010 14:44:25 GMT -5
Nathaniel kallutas kergelt pead. Ah, keda see ikka huvitab, et üks pufflane teab, kelleks ta muundub? Nathanieli mitte. "Oled sa veel midagi märkimisväärset näinud?" küsis ta lõpuks, sellele kuidagi sõnaliselt reageerimata, et tüdruk on teda metsas näinud. See teadmine ei anna Lily'le midagi, et kelleks Nate muundub. Mitte midagi.[/color]
|
|
|
Post by Lily Lavender Abbott on Nov 20, 2010 14:51:41 GMT -5
"Kas ma peaksin seda ütlema sulle? Ei peaks," lausus Lily. Kuna ta ise oli animaag, teadis ta otse loomulikult ka et Nathaniel on animaag. Kuigi ta ei imestanud, et teine Lily't märganud polnud. Tüdruk vaatas metsa, puude varjud liikusid puudega kaasa. "Mis sa surmasööjatest arvad?" küsis Lily, ise huulde hammustades. Jah, see oli täiesti lamp küsimus.
|
|
|
Post by Nathaniel D. Riddle on Nov 21, 2010 7:35:17 GMT -5
"Ise tead," kehitas Nathaniel ükskõikselt õlgu. Ta ei hakanud sundima tüdrukut rääkima. Vaevalt, et need asjad, mida Lily teab, tähtsad on. Kuulnud aga küsimust, hakkas Nate vaikselt naerma. "Sa küsid slytherinlaselt, mida tema surmasööjatest arvab?" küsis poiss täiesti uskumatult. Slytherinlaselt, kellest üheksakümne üheksa protsendilise tõenäosusega saab peale kooli lõpetamist üks nendest? Ning Nathanieli vanemad on surmasööjad, mis siis, et keegi tühine seda ei tea. Ei noh, Nate arvas varem, et hufflepufflased on vähe targemad, aga tundus, et ta eksis.[/color]
|
|