Talvevaheajal

[Professor Shade Malus]

Sigatüüka koolil oli saabunud kätte talvevaheaeg ja paljud õpilased olid jõuludeks ära sõitnud. Jõuludeni oli veel 3 päeva aega ning Siganurme küla näga väga kena ja hubane välja. Oli imeilus talveõhtu, soe ja tuulevaikne, kuid kõik kohad olid lumega kaetud. Shade sammus koolimajast Seapeasse, et veidike napsu võtta, sest ka temal oli ju vaheaeg ja seega tal oli vaba voli hetkel teha, mida hing ihaldas. Pealegi, võimalus, et mõni õpilane teda täis peaga näeb, oli nüüd palju väiksem.

Mees sisenes Seapeasse ja sammus leti juurde, kus endale tuliviski pudeli tellis, seejärel istus ta hämaramasse nurka, pannes salli, kindad ja jaki kõrvaltoolile.

[Lyanna Stark]

Lyanna oli taaskord Siganurmes, nagu ta ikka vaheajal oli, kuna ta ei läinud väiksemateks vaheaegadeks koju, ning astus nüüd Seapeasse. Tüdruk võttis paksud käpikud käest ning toppis taskutesse. Ta lükkas ka kapuutsi peast, kuna Seapeas oli tõesti soe. Kuigi räpane. Lyanna astus leti äärde ning tellis endale samuti ühe tuliviski. Koolivanema eeskuju missugune. Pudeli eest maksnud, vaatas tüdruk hetke ruumis ringi, kuna ei tahtnud päris leti ääres istuda. Lauas, kus ta tavaliselt istus, et vähe märkamatum olla, juba istus keegi, kuid neiu huulile ilmus kerge naeratus, kui ta läbi raskuste seal istuja ära tundis. "Tere, professor. Võib teiega ühineda?" sõnas Lyanna, kui mehe laua juures peatus, üks käsi tema ees oleva tooli seljatoele toetumas, teises käes avatud tuliviski pudel, millest ta nüüd väikese lonksu võttis, siniste silmade pilk uurivalt professoril.[/color]

[Professor Shade Malus]

Shade vaatas terve see aja, mil tüdruk oli Seapeasse sisenenud vaid teda ning tundis rõõmusööstu, kui tüdruk ka teda märkas ning üllatus, kui Lyanna teda ka kõnetas. "Jah, muidugi, võta istet," vastas ta ja muigas, kui märkas, mida neidis joob. Aga see oli täiesti lubatud, igas mõttes. Lyanna oli täisealine nõid, ta ei olnud hetkel koolis ja võis teha mida tahtis.

[Lyanna Stark]

Lyanna naeratas kergelt, asetas siis enda pudeli lauale ja võttis jope seljast. Ta pani selle teisele vabale toolile ning võttis istet. "Mis teid siia toob?" küsis Lyanna hetke pärast. Teda ei häirinud üldse see, et ta teietas professorit väljaspool kooli. Mõnes mõttes ta peabki ju seda tegema. Aga vaevalt, et Lyanna teda ka siis sinatama hakkaks, kui mees seda ise paluks. Tüdruk oli sellega lihtsalt harjunud, et õpetajaid teietab. Ly silmitses veel hetke professorit ja võttis enda joogist uue lonksu. Väga hea, et mees teda selle pärast noomima ei hakanud. Ta ei viitsiks sellel teemal eriti vaielda. Pealegi, ta jõi ise sama asja.[/color]

[Professor Shade Malus]

Shade vaatas Lyannale silma. Ta teadis, et oleks pidanud olema tagasihoidlik ja vaoshoitud, kuid ta ei suutnud seda eriti tüdruku juuresolekul teha. Tema veri hakkas kohe pulbitsema, nii kui Lyanna läheduses oli. "Ma otsustasin natuke puhata, vaheaeg on selleks suurepärane võimalus, et koolis eemale saada." Mees rüüpas viskit, tundes mõnu, kui see kurgust alla voolas. "Ja sind?," päris ta nüüd neidise käest.

[Lyanna Stark]

Lyanna muigas lõbustatult ning võttis uue lonksu tuliviskit. Mõnus. See oli tõesti Lyanna lemmik jook. Võlurite omadest. "Lossis ei ole midagi teha," kehitas ta siis vastuseks õlgu. See oli tõde - enamus õpilasi olid kodudesse tagasi läinud. Lyanna aga leidis, et ta oleks parema meelega lossis. Seal on tal huvitavam, kui kodus, kus ta enda toas passiks ja ootaks, et vaheaeg lõppeks. Muidugi, rongisõit oli huvitav, aga siiski.[/color]

[Professor Shade Malus]

"Tõsi." Shade rüüpas taas jooki. "Ja mis sind siis kangema joogi kasuks otsustama pani?," soovis Shade nüüd teada. Tema enda põhjus oli lihtne - et ennast täis juua ja siis peatäis välja magada. Kuigi arvatavasti, kui ta juba kord täis on, siis ei lähe ta niipea magama, vaid otsib võimalusi, mida edasi teha.

[Lyanna Stark]

Lyanna silmitses pudelit, kui mehe küsimust kuulis. "Tuliviski on üks minu lemmikutest jookidest," ütles neiu jalge üle teise põlve tõstes. Niimoodi oli palju mugavam istuda, nagu enamus tüdrukutest arvas. "Ja mis teid selle kasuks otsustama pani?" küsis ta hetke pärast, kasutades sama sõnastust, mida mees kasutanud oli.[/color]

[Professor Shade Malus]

"See on mu lemmik alkoholne jook," vastas Shade lõbusalt, ta oli juba terve klaasi jagu viskit ära joonud, see hakkas juba vaikselt teda lõbusamaks muutma. "Vaikne siin täna," lisas ta nagu muuseas. See oli tõsi. Seapea oli tavaliselt täis erinevaid parme, joodikuid ja niisama inimesi, kes tahtsid vabaks lasta, kuid täna oli seal peale nende veel vaid üks tumedasse mähitud kogu leti ääres.

[Lyanna Stark]

Lyanna oli veidike üllatunud, et tuliviski ka professori lemmik oli, kuid ei kommenteerinud seda. "Häirib see teid?" küsis Lyanna vaevumärgatavalt kulmu kergitades, ning võttis joogist järgmise lonksu. Tüdruk asetas pudeli lauale, sõrmed ümber selle põimunud.[/color]

[Professor Shade Malus]

Shade naeratas vastupidiselt tüdruku kulmukergitusele. "Ei, vastupidi, see on väga meelepärane," vastas ta siis ja rüüpas taas jooki. Mees kummardus lauale lähemale, samas ka tüdrukule lähemale. "Ma avaldan saladuse," lausus ta muigelsui, kui Lyannat lähemale viipas. "Tegelikult on väga paljud professorid siin ennast nii täis joonud, et ei mäleta järgmisel päeval midagi." Mees vaatas tüdrukule korraks pikalt silma ja istus siis taas sirgelt toolile.

[Lyanna Stark]

Lyanna muigas, kui taas enda tooli seljatoele toetus. "Raske on kujutleda siin... Dumbledore'i joomas," ütles tüdruk muige saatel. Või Snape'i. Aga Shade täitsa sobis sinna keskkonda. Mitte, et ta nüüd räpane või midagi oleks, lihtsalt... oli imelik teda kujutleda kusagil peenes restoranis või kusagil. Hetkel.[/color]