|
Post by Jared Reynolds on Nov 22, 2010 11:54:23 GMT -5
Jared oli jõudnud juba Londonist välja kihutada. Ei läinudki väga kaua, kui ta juba peagi enda tuttava kodu juurde jõudis, ikka veel Constance' kätel kandes. Ta isegi ei hingeldanud..
See maja oli päris kenas kohas - maja taha paari meetri kaugusele jäi mets. Eespool oli väike lagendik, järv ning veel metsa. Helekollase, veidi rohtu kasvanud maja ümber oli väike aed, mille värav avamisel vaikselt kriiksus.
Constance oli terve tee midagi mingist lapsest pobisenud.. Kuid see oli ju kõigest sonimine, eks ju? Ometigi tärkas Jared's väike kahtlus..
Libahunt avas värava, tormates koputamata puituksest sisse. Koheselt oli platsis ka tema tuttav. Nimelt oli ta samuti libahunt, nii et Everleigh oleks pidanud küll sellest majast eemale hoidma. Või nii vähemalt Jared lootis, mis sest, et ta oleks tahtnud tütarlast näha. Veidi! Ta tahtis teada, kas ta kahetses enda tehtut. Aga arvatavasti mitte.
Jared' semul olid tumepruunid veidi pikemad juuksed ning tumepruunid silmad, väga suured pupillid. Ta oli samuti pikka kasvu, just nagu Jared'ki. Tema nimi oli Gregor, lühemalt siis Greg. Kui ta oli märganud Jared' kätel lebavat haavatud tütarlast, tormas ta koheselt trepist üles tuppa, kus ta inimesi ravis. Jared asetas õrnalt Constance toa keskel olevale voodile ning silus tütarlapse juuksesalgu tema kõrva taha. Seejärel talle laubale kerge suudluse kinkinud, lasi ta Gregori tüdruku juurde. Ta võttis koheselt lahase ära, hakates haava igasuguste vedelike ja lehtedega puhastama. "Mine, hinga natuke värsket õhku, Jared. Ma saan hakkama," ütles Greg vaikselt, peaaegu hääletult. Jared hingas sügavalt sisse ja noogutas leplikult pead. Ta usaldas Gregorit. Ta oli dorklasele nagu venna eest.
Ta lükkas vaikselt ukse kinni ja hakkas trepist alla kõndima. Toast kostusid veel üks vaikne hääl, kui Gregor end Constance'le tutvustas.
|
|
|
Post by Everleigh Constantine on Nov 22, 2010 12:01:21 GMT -5
Mida lähemale Eve jõudis kohale, kuhu Jared CC viis, seda tugevamaks muutus lehk, mida eristas ainult üks loom. Libahunt. Vampiiritar jõudis maja juurde, kuid ta ei läinud sellele väga ligi. Ta aimas, et siin ei ole Jared ainus libahunt ja see tähendas ainult jamasid. Eve tahtis CC juurde pääseda, tal oli poolik töö ja Eve ei saanud jätta lahtisi otsi, pealegi Eve jälgiti ja teati, et CC mäletab Evest kõike ja et Jared oli samuti sellesse segatud. Aina paremaks läks, onju? Ohates toetus eve seljaga vastu puud ning jäi ootama, ootama oma võimalust.
|
|
Constance Clarnox
Prefekt
Slytherini prefekt
I may not remember, but I always feel.
Posts: 2,711
|
Post by Constance Clarnox on Nov 22, 2010 12:01:26 GMT -5
Constance sai aru, et teda tassitakse kuskile. Ta tundis sügavale enda ninasõõrmetesse värsket looduselõhna tungimas. Mõne aja pärast kuulis ta ukse kriuksumist. Veel ühe inimese hääl. Veider ravimite lõhn. oh, ei, ravimid...
Kui Jared lahkus, avas neidis taaskord enda silmad, vaadates otsa teisele libahundile, kelle silmad nii tumedad tundusid. Tütarlaps ei saanud aru, mis värvi need täpselt olidki. "Jäta need," sosistas prefekt, vihjates haavadele, mis tema keha katsid. Need olid päris võikad ning tal ei olnud õrna aimugi, kas nendest võib arm jääda või mitte.
"Parem päästa laps. Ma olen rase. Päästa laps!" sõnas ta tungivamalt. Nende sõnadega sules ta taas enda silmad ning oigas vaikselt valu käes, mis oli juba väljakannatamatu. Üle tema põse voolas pisar.
|
|
|
Post by Jared Reynolds on Nov 22, 2010 12:22:02 GMT -5
Jared astus välja värske õhu kätte. Ta lülitas end täielikult välja neist helidest, mis toast tulid. Ta ei tahtnud midagi kuulda.. Alles siis ta jookseks sinna, kui Constance tema nime karjuma hakkaks. Ta teadis, et ta peaks tütarlapsele toeks olema, kuid Gregoril oli alati parem töötada, kui kedagi läheduses polnud. Ja Jared austas tema soovi.
Järsku tundis ta Everleigh' lõhna ning ta urises vaikselt, märgates sekundi pärast ühte puud, kuhu Eve toetus. "Ma ütlesin, jäta ta juba rahule," nähvas ta, kui tüdrukule veidi lähemale oli liikunud, "Sa ei pääse nii kui nii tema juurde - mida sa üritad?" Mida Eve tahtis? Kas tal juba küllalt polnud?
**
Gregor oli saanud kõik haavad kenasti ära puhastada ning võttis siis ühe joogi, mis haavad sekundiga kokku kasvatas. Ta tilgutas veidi seda igale haavale ja juba hetke pärast oli näha väikest suitsemist. See kokku kasvamine võis küll valus olla..
Järsku kuulis ta tütarlapse sõnu. Ta kortsutas kulme ja pani siis käe tagasi lahasesse. Paistis, et luu oli murdunud. Sellega ta tegeles hiljem. "Anna andeks, aga.. Sind visati vastu seina. See oli vaid sekundiküsimus... Teda pole enam," ütles ta, hakkamata ümber nurga rääkima või mingit lillelist teksti ajama. Gregor suudab mõtteid lugeda, sellest siis ka see teave, mis oli tüdrukuga juhtunud. Jared saatis talle sellest vaatepildist mõtte teel vägagi detailseid pilte.
|
|
|
Post by Everleigh Constantine on Nov 22, 2010 12:32:08 GMT -5
Everleigh pööras pea automaatselt Jaredi poole, kes majast välja tuli. Kui too vampiiritari nägi ei olnud üllatus, et ta tema poole tulema hakkab. Nähvamise peale vangutas Eve pead. Tõesti, miks oli Jared tema peale vihane, Eve kaitses ainult ennast ju!"Ma tahan teda näha," vastas ta jahedalt ega vaadanud poisi poole, kuid CC juurde pääsemine oli raskendatud. "Ma pean teda nägema," lisas ta vaikselt
|
|
|
Post by Jared Reynolds on Nov 22, 2010 12:49:43 GMT -5
Jared astus Everleigh'le lähemale. Justkui hiiglaslik kiskja enda saagile. Tema samm oli graatsiline, ei teinud vähimatki häält. Tema tumepruunide silmade pilk püsis vampiiritaril. "Pead?" küsis ta, tuues kuuldavale maheda naeru. Kuid selles naerus puudus igasugune rõõm. See oli kalk, külm naer. Võiks isegi öelda, et veidi mõnitav. "Sa ei pea midagi. Sa ei ole siin oodatud," ütles ta vaikselt, toon jahe. Nagu Everleigh oleks tema vaenlane.
|
|
|
Post by Everleigh Constantine on Nov 22, 2010 12:59:13 GMT -5
Everleigh tõukas end puu küljest lahti ja astus Jaredile vastu. Ta oli kui vaenlane, või vähemalt oli käitumine vaenlasele vastav. Seda poleks kunagi Eve ette kujutada osanud, et nad nii suhtlevad. "Ja mida sa teed, et mind takistada," sülitas Eve jäiselt. "Kui sa ei taha, et su kallima sureb, siis sa lased mind tema juurde," lisas tüdruk ükskõikselt. "Ma ei kavatse tappa tead, kui sa selle pärast muretsed, olgugi, et ta seda vääriks." Everleigh silmitses noormeest. Ta silmad põlesid vihast ning külmusest. Jared tõesti vihkas Everleighi? Muidugi, ta ei armastanud Eve'd, võimalik, et too pole kunagi armastanud. Kui tüdruk silmis kipitust tundis pööras ta pea ära. "Ma kustutan ta mälu ära, parem kui ta ei tea, kes ma olen," lisas ta neelatades. Nii oli parem, piisas et Eve teadis mis nende vahel oli- vihavaen. Seda oli aga kergem taluda, kui CC teda pidevalt tappa ei üritaks.
|
|
|
Post by Jared Reynolds on Nov 22, 2010 13:10:19 GMT -5
Jared kergitas kulme, jäädes seisma. Everleigh tahab Constance mälust enda ära kustutada? Kuradi hea plaan! Tema näole ilmus isegi hetkeks naeratus, kuid siis tuli talle jälle meelde, kes ta ees seisab ning naeratus kustus koheselt. Isegi mingit varjugi naeratusest ei jäänud. "Kust ma tean, et sa peale enda midagi muud sealt ära ei kustuta?" küsis ta kahtlevalt, pilk vampiiritaril püsimas.
Ta ei vihanud tegelt Everleigh' ega hakkagi vihkama, olenemata kõigest sellest, mida too korda saatnud on. Ta lihtsalt ei suuda teda vihata. Nende tunnete pärast, mis tal ikka veel vampiiritari vastu on..
|
|
|
Post by Everleigh Constantine on Nov 22, 2010 13:21:03 GMT -5
"Ma kustutan selle osa CC mälust, mis mind ohustab," lausus Everleigh eemale astudes, nüüd turgatas talle pähe, et CC võiks unustada Jaredi samuti ära, kuid oli sel mõtet? Jared kannataks CC pärast, kui too teda ära ei tunne ja Jared vihkaks teda veelgi rohkem. "Kui sa just midagi lisada ei taha?" ütles Everleigh aeglaselt ning pööras pilgu tagasi noormehele, kuid ootamata poisi vastust raputas Eve pead. "Ma ei saa lasta CC'l mäletada, kes ma olen, sest ta on mõttes teinud otsuse mind tappa ning ma võin teile olla külmavereline vereimeja, kuid sellegi poolest ei tahaks ma surra," pomises Eve väsinult. "Muidugi arvatavasti oleksid sina õnnelik, kui CC'l õnnestuks mulle otsa peale teha, siis ei jääks ma teile mitte kuidagi ette." Selles lauses oli tunda kibedat tooni ja seal oli veel midagi, mis polnud Evele kuigi iseloomulik- selles oli tunda neidise valu ja oli tunda ka seda, et Eve ise ka uskus seda, mida ta öelnud oli. Ta uskus, et Jared oleks õnnelik ta surma üle.
|
|
|
Post by Jared Reynolds on Nov 22, 2010 13:49:00 GMT -5
Turtsatanud vaikselt, viis Jared pilgu eemale. Täpsemalt järvele. See peegeldas Kuud. Järve veepind oli lihtsalt nii sile, et Noorkuu oli sellelt vägagi hästi näha. Ei, ta ei tahtnud, et Everleigh midagi Constance mälust kustutaks. Või kui siis äkki tahtiski, jättis ta selle parem enda teada.
Kuuldes neid sõnu, et arvatavasti oleks tema siis õnnelik, kui CC Eve tapaks, pöördus Jared' pilk tagasi vampiiritarile. Kas ta tegi nalja? Jared'l pole mitte kunagi kellegi surma üle hea meel. Eranditeks on olendid, keda ta ikka tõeliselt vihkab ja kohe kindlasti ei kuulunud Constantine nende hulka. "Ei," ütles ta automaatselt. No tore, Jared, rikkusid ka kõik ära. Eve'le pidi ju selline mulje jääma, nagu Jared vihkaks teda. "Ma ei oleks õnnelik, kui ta su tapaks," lisas libahunt hetke pärast. Kui juba öelda, siis öelda kõik, mis ta öelda tahab!
|
|
|
Post by Everleigh Constantine on Nov 22, 2010 13:59:08 GMT -5
Eve sulges silmad. Need sõnad olid nagu teravad noad, mis neidise ihusse lõikasid. "Ära valeta," ütles Eve käsi rusikasse surudes. "Muidugi sa oleksid, sul pole vaja et keegi veresööja siin sinu suhteid rikuks," lisas ta vihasemalt ning astus poisist eemale minnes puu juurde. ta toetas sellele kätega ning põrnitses puutüve. Ta ei suutnud rahulikuks jääda. "Miks sa seda ütlesid?" küsis ta järsult valjemalt, kui ta oleks tahtnud. Ta pööras noormeest vaatama. Eve silmad läikisid ja see polnud sellest, et tal oli janu. "Kas see tekitab sulle hea tunde, kui sa sedasi räägid? Kui sa-" Eve vaikis hetke. "Sa arvad, et ma olen surnud seest, kuid väike uudis sulle, ka mina tunnen valu! Ma ei ole tundetu loom...ma saan aru, et sa mind vihkad, kuid sa ei pea mulle veel rohkem haiget tegama ,kui sa seda teinud juba oled."
|
|
|
Post by Jared Reynolds on Nov 22, 2010 14:08:37 GMT -5
Jared naeratas kergelt, kui Everleigh tal mitte valetada palus. Ta ju ei valetanudki. Kuid tüdruk seda ei teadnud, sest ta arvas, et Jared ei armasta teda. Libahunt oleks tahtnud isegi hetkel, et Eve teaks, mida ta iga kord tundis, kui ta tütarlast nägi ning seda, et Everleigh'l on ikka veel Jared' südames. Ta oleks nagu sinna kleebitud, sinna naelutatud, sest isegi, kui Jared tahtis, polnud ta võimeline Everleigh' armastamast lakata.
"Ma tean, et sa suudad ka valu tunda. Ja ma ei üritagi sulle praegu kuidagimoodi haiget teha," ütles ta, mõtted Constance'st juba eemale kandunud. Õnneks.
|
|
Constance Clarnox
Prefekt
Slytherini prefekt
I may not remember, but I always feel.
Posts: 2,711
|
Post by Constance Clarnox on Nov 22, 2010 14:11:30 GMT -5
Constance surus hambad risti, kui tema haavad kokku kasvasid. Oojaa, see oli valus. Lausa põletav. Mõne aja pärast valu aga kadus ning asendus ebameeldiva surinaga justkui oleks ta keha surnud.
Kuulnud aga Greg'i sõnu, avas tütarlaps enda silmad ning hetkeks ei kostnud tema huulte vahelt muud peale kähina. Ta läkastas ning libistas enda käed koheselt enda kõhule. Mingit erinevust ta ei tundnud, sest laps ei olnud ju nii arenenudki, et kõht välja oleks pidanud paistma. "Sa valetad," sõnas tütarlaps, vaadates suurte ning klaasistunud silmadega otse libahundi silmadesse. "Miks sa valetad? Ma TUNNEN, et ta on minu sees. Ta on alles," sõnas ta räbaldunud kleidiriiet enda sõrmede all rusikasse surudes.
|
|
|
Post by Everleigh Constantine on Nov 22, 2010 14:17:54 GMT -5
Eve lasi kuuldavale mõruda naeru, mis hääbus kiirelt. Ei tahtnud haiget teha? Aga seda tegi ta koguaeg! Näitsik lagetas pilgu ning enne kui ta idagi teha suutis niisutasid juba pisarad ta põski. Jared polnud kunagi näinud Eve nutmas, nõrgana, Eve polnud lihtsalt kunagi seda välja näidanud. Ta vihkas näida nõrgana. "Aga sa teed..ja ma tean et ma olen selles süüdi," sosistas Everleigh ning üritas oma häält rahulikuna hoida, kuid tahest-tahtmata kippus ta hääl värisema. "Ma vihkan sind, Jared..ma vihkan seda kuidas sa mulle mõjud, ma vihkan et ma sind nii palju armastan ja teada et sa ei armasta mind," ütles Eve kibedalt. "Aga see oli tark otsus..valida surelik, ohutu sulle ning valutu..mitte nagu minuga oleks olnud."
|
|
|
Post by Jared Reynolds on Nov 23, 2010 9:14:37 GMT -5
Gregor ohkas vaikselt. No jah, need olidki ju nende naiste jutud, nad olid nii põikpäised ja kangekaelsed. Kuid ta ei saanud seda Constance'le pahaks panna. Tüdruk hoolis enda lapsest, mis polnud jõudnud veel õieti arenedagi. "Ma ei valeta," vastas ta, hääletoon kindel. Greg tegelikult ei teadnud, mida ta ütlema peaks. Kaasa tundma või mida? Tal ei ole külas käinud väga palju rasedaid naisi, kes enda lapsest ilma jäänud on. "Ta on küll sinu sees alles ja sa tunned seda, kuid tema süda enam ei löö. Ta sai liiga suure löögi," jätkas Gregor mõne aja pärast.
**
Jared lihtsalt vaatas, kuidas Everleigh nutma hakkas. Ta tundis end ebamugavalt ja oleks tahtnud Eve' lohutama minna, kuid ta püüdis end tagasi hoida. Aga olenemata sellest ta ei suutnud. Talle ei meeldinud, kui tütarlapsed tema läheduses nutsid. See tekitas vastiku tunde, tekitas soovi kohe midagi ette võtta. Veel paar sammu ja Jared seisis Eve' ees, kuivatades pöidlaga tütarlapse pisaraid. Kuid neid oli palju, neid hakkas järjest rohkem tulema.. "Sa elad selle üle, kullake," ütles ta vaikselt.
|
|