CC' ravimas..

[Everleigh Constantine]

See polnud Evele meeltmööda, kuna neidisele ei meeldinud, et keegi pealt näeb, kui ta kellegi mälestusi kustutab, kuid samas võis ta hiljem Jared't mälestusest samuti kustutada, et too midagi pealt nägi. Eve saatis noormehele hoiatava pilgu ning astus CC juurde, jäädes täpeselt tema ette. Kuna CC ei osanud oodata, mis tuleb, siis oli asi üsna lihtne, too ei osanud pilku ära pöörata. "Olgu," ohkas ta ning keskendus siis CCle. Ta pilk ei lasknud enam CC'l pead ära pöörata. "Sa unustad ära meie konfliktid ja kakluse. Sa ei mäleta, et ma olen vampiir. Ainus mida tead on see, et ma olen su majakaaslane," ütles Eve hüpnotiseerival häälel. Ta ei katkestanud silmsidet CCga kohe, ta oleks kustutanud ka Jaredi tüdruku mälust aga ta ei teinud seda. Viimaks astus ta CCst eemale ja pööras pilgu ära, vabastades CC enda mõju alt.

[Jared Reynolds]

Jared naeratas kergelt, kui Constance tema huultest eemaldus. Ja siis tuli talle jälle meelde Everleigh, kes nende juures seisis. Ta pööras pilgu tüdrukule. Huvitav, kas ta oli armukade? Oleks vist pidanud olema küll. Kui Jared Eve' teise poisiga näeks, oleks ta samuti armukade. Ainult, et ta ei näitaks seda lihtsalt välja.

Ta jälgis, kuidas tüdrukud kisklesid ning paratamatult ilmus tema mokaotsa kerge muie. Seda oli lihtsalt päris lõbus vaadata, kuid ta hoidis silmi kindlalt Everleigh'l, juhul kui vampiiritar peaks jälle enesekontrolli kaotama ning Constance'le kallale hüppama. Siis ta aga kergitas kulme, kui Eve hüpnotiseerimisega pihta hakkas. Kõige parem oli ikka ise kõrval seista, äkki Everleigh kustutab ka tema tütarlapse mälust. Kuid ta jättis alles ainult vajaliku.

[Constance Clarnox]

Constance kuuletus neidisele nagu taltsas koer ning see oli kõige veidram tunne maailmas. Tal oli tunne nagu läiks ta pea meeletult ringi. Ta sisemus hakkas hüppama. Ning seejärel lõi tema pähe meeletu valu, kui tütarlaps oli oma sõnad lausunud.

Ta asetas enda käed oma meelekohtadele ning pigistas silmad kõvasti kinni. Ning seejärel oli see kõik läbi sama järsku, kui see avanud oli. Ta avas enda silmad ning vaatas otsa enda kõrval olevale Jared'le. Ta ei saanud aru, kus ta oli ning miks ta seal oli. Viimaks pööras ta enda pilgu eemal asuvale Eve'le ning tema ilme püsis täiesti rahulik. Täpselt nii nagu see oli iga enda majakaaslase nägemise puhul.

"Eee, kus me oleme?" päris ta mõistmatult. Kuna ta ei mäletanud Eve'i kohta peale tema maja ja nime midagi, ei teadnud ta seda, et oli toimunud väike kähmlus ning et selle toimel oli Jared ta enda sõbra juurde toonud. Tundus, et teistel oli parajalt selgitamist. "Everleigh, mida sina siin teed? Mul on ausalt öeldes kõrini, et slytherinlased igal võimalikul juhul enda majale miinuspunkte teenivad," sõnas ta jahedalt, olles praegu prefet, kes enda majakaaslast noomib. Lõppude-lõpuks oli ju siiski südaöö.

[Everleigh Constantine]

Everleigh vaatas CCle rahulikult otsa, kui too teda noomima hakkas. "ME tõime su siia, sind rünnati, mäletad?" lausus tütarlaps viimaks. See oli paganama tõsi ka veel, ainuke vahe oli, et nüüd hakkab CC arvama, et teda ründasid mingid pätid. "Sa olid haavatud ja me tõime su Reynolds'i tuttava juurde, kes su terveks ravis," lisas Everleigh ning pööras siis pilgu enda ümber olevale metsale. "Ja koolist oleme me väga kaugel, nii kaua kuni keegi meist õpetajatele kittuma ei lähe, ei ole meil midagi karta vaja." Ka see oli tõsi tegelikult, kui CC just oma perfekti staatust käiku ei pane, milles Eve kahtles, CC'l ei olnud mingit mälu sellest, et too oli vihanud Eve. "Kuid ma lähen siiski, ma ei taha olla jälle siin, kui te oma paari värki tegema hakkate," ütles Eve ning pöördus minekule. Ta võis tunduda rahulik, kuid seda polnud ta kaugeltki mitte. Ta korrutas endale et ei hakka nutma, ei hakka nutma.

[Constance Clarnox]

Clarnox vaatas kulmu kortsutades majakaaslasele otsa. Ta ei mäletanud sellest rünnakust midagi. Kas see tõesti oli olnud nii jube, et ta oli ajutiselt mälukaotuse saanud? Veider. Neidise pea oleks siis valutanud. Ja mis Reynoldsi tuttav? Ka teda tütarlaps ei mäletanud.

Kui Eve minekule asus, ohkas neidis ning pööras enda pilgu viimaks Jared'le. "Meil on vaja rääkida," sõnas ta viimaks. Seda ta mäletas. Ta pidi gryffindorlasele kõik välja rääkima. Paarina pidid nad ju üksteist usaldama ning tema usaldas gryffindorlast. Ta kartis ainult tema reaktsiooni pärast kui kuuleb, et too on teise mehe pärast lapseootel. Kuid nad pidid koos midagi välja mõtlema. Neidis keeldus loobumast nii enda lapsest kui ka Jared'ist!

[Jared Reynolds]

Jared oli üsna ärevil. Ta polnud kunagi näinud, kuidas teist inimest hüpnotiseeriti, kuid ta oli sellest nii mõndagi kuulnud. Ise hüpnotiseerimist pealt vaadata oli päris huvitav. CC suhtumine Everleigh' oli palju parem, seal polnud enam nii palju viha, nii palju kadedust ja nii palju külmust. Ja selle üle oli Jared'l tõsiselt hea meel. Ta ei tahtnud, et kaks tüdrukut tema pärast rivaalitseksid või midagi.

Ta noogutas kergelt CC soovi peale, hoides pilku Everleigh'l. Ta surus ühe käe taskusse ning libistas teise ümber Constance, näole naeratust manades. Polnud midagi lõbusamat kui kedagi armukadedaks ajada. "Head aega," ütles ta vaikselt, olles kindel, et Eve kuulis. Ta jälgis, kuidas tüdruk pöördus ning ära minema hakkas.

Jared saatis veel kaua tütarlast pilguga ning pööras siis end CC poole, ka enda tumepruunid silmad. "Anna tuld," ütles ta, küsivalt Constance vaatama jäädes.

[Everleigh Constantine]

Ükskõik kui kaugele ta jõudis, ta kuulis ikkagi väga selgelt CC ja Jaredi vestlust. Ta kadus puude taha ning jäi seisma hetkeks ning vaatas taha. Ta oli piisavalt kaugel nendest nüüd. Ohkega hakkas Eve nüüd jooksma, seda nii kiirelt, et inimsilm teda kinni ei püüdnud ja ta oligi läinud, jättes Jaredi CCga.

[Constance Clarnox]

Constance vaatas noormehe poole ning nüüd tundis ta end ärevalt. Kui ta oleks noormehele kõik ära rääkinud, oleks too võinud vabalt ilmuda kuskile, kuid tüdruk seda teha ei osanud. Ta ei teadnud, kus ta on ning kus on ta võlukepp. See oli võibolla Knockturne'i põiktänavale lausa jäänud.

"Saame me seda teha paremas keskkonnas? Nagu Sigatüükas või nii. Ma ei taha ebameeldivusi," sõnas neidis alahuulde hammustades.

[Jared Reynolds]

Jared kergitas kulme. Ta viis pilgu Gregorile, kes neist mõne meetri kaugusel varjus seisis. Too noogutas, kui oli Jared' mõtteist küsimusi kuulnud. Ta tahtis teada, kas Constance'ga ikka oli kõik korras ning kas ta võis juba nii liikuda.

Ta noogutas samuti, jälgides, kuidas Gregor majja kaob ning pööras pilgu tagasi CC'le. "Kas sa oled ilmumiseks piisavalt tugev?" küsis ta veidi kahtlevalt, mõeldes selle küsimuse all, kas CC tunneb end piisavalt hästi, et võlukunsti kasutada. Ilmumine oli päris rõve. See ajas Jared'l esimest korda südame pahaks.

[Constance Clarnox]

Constance noogutas. Ta oli varemgi korra ilmunud ning paari nädala pärast, mil oli tema sünnipäev, oleks ta pidanud ka ilmumiseksamid ära tegema. "Seega Sigatüügas?" päris ta, olles valmis koju naasma ning noormehele ära rääkima kõik, mis temaga toimub.

[Jared Reynolds]

Jared noogutas vastuseks vaid kergelt, lausus mõned sõnad ja sekundi pärast seisid nad koolis, teisel korrusel. Ei mingitki märki iiveldusest. Jared naeratas ja toetas end vastu seina, jäädes ootama, mis CC'l talle öelda oli.

[Constance Clarnox]

Constance'l ei tulnud seekord iiveldushoogu, mis tavaliselt iga päev teda just hommikuti kimbutas. Nüüd, tundes ära tuttava teise korruse, vaatas neidis ringi ning jõudnud järeldusele, et keegi neid ei näe ega kuule, tõmbas tütarlaps poisi ühte pimedasse nurka ühe eriti kriuksuva ja häälitseva raudrüü juurde ning võttis trepimademel istet, soovitades seda ka noormehel teha.

"Mäletad, kui mu kaelal ja kätel sinikad olid ja ma ütlesin, et professor Louis tegi need? Noh, see vastab tõele. Kuid ta tegi veel midagi. Vaata, see juhtus enne seda, kui sa mulle üldse meeldima hakkasid," seletas neidis, tundes äkitselt peapööritust. Tal oli nii jube olla. Korraga tundis ta kuumi piisku enda laubal. "Vaata, ma veetsin temaga öö a nüüd hiljuti ma sain teada, et ma ootan temalt last. Ja mu vanemad.... sunnivad meid abielluma."

Tema viimased sõnad vaibusid ning ta vaatas paluva pilguga noormehele otsa. Ta oli selle kõige väga kiiresti ning korraga poisile välja öelnud ning nüüd ootas ta tolle reaktsiooni, paludes, et gryffindorlane võtaks seda mõistlikult.

[Jared Reynolds]

Jared lasi Constance'l end ühte pimedasse nurka tirida ning tüdruku eeskujul istus ta trepile, hoides pilku kindlalt CC'l. Ta aimas halba. Midagi tõsiselt halba. Ja see pani libahundi südame tavalisest kiiremini tukslema. Kui sealt midagi halba poleks tulnud, poleks ju Constance tahtnud Sigatüükasse tulla ja kohe seal selle asja talle ära rääkida.

Alguses vahtis Jared täiesti tuimalt slytherinlast ning siis jõudsid talle aeglaselt tütarlapse sõnad kohale, iga sõna tema südamesse aina uut haava tekitamas. Kuidas Constance sai seda nii rahulikult võtta?! Jared'l oli küll ausaltöeldes kohe tunne, et ta võtaks püssi ja kihutaks kuuli endale ajju. Ta tundis kurbust ja viha korraga. Tema pea oleks tahtnud seal otsas justkui plahvatada. Midagi ütlemata asetas ta küünarnukid põlvedele ja kattis peopesad silmadega. Ei, ta ei nutnud.

[Constance Clarnox]

Constance vaatas noormehele otsa ning ta hakkas üle terve keha värisema. Olgugi, et Jared ei nutnud, voolasid pisarad mööda neidise põski alla. Tema oli ju see, ks ootas last. Tema ju pidi abielluma inimesega, kes oli teda peksnud.

Tütarlaps kükitas gryffindorlase ette ning ta libistas enda käed poisi kätele, tema juustesse. "Saad ju aru, et see ei pidanud nii juhtuma. Ma ei taha abielluda ja tema ka ei taha. Aga mu vanemad.... Nad on vanamoodsad. Nad teavad, et me ei armasta üksteist. Aga neid ei huvita. Ma... Palun anna andeks," palus Constance, ise aina rohkem tundes, et ta ei olegi noormehe armastust väärt. Kuid ta vajas seda! Ainult tema pärast neiu hingaski.