|
Post by Ally E. Bredith on Nov 11, 2010 17:07:22 GMT -5
Ot, ootame siis, et Mika ka vastaks vahepeal?
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 12, 2010 1:08:08 GMT -5
OT: tvi
|
|
|
Post by Mikaela Jones on Nov 13, 2010 5:37:10 GMT -5
Mikaela vidutas Ally poole silmi, kuidas ta julges. Mika ei olnud mingi lits. Sellegipoolest ta muigas laialt. "Ja ja, hoia parem eemale. Mul on peas hullud mõtted..," lausus ta siis sarkastiliselt. Tegelt ta ei tahtnud Straussi sebida. Kahjuks ei olnud poisil just selline iseloom, mida Mika mehes ootas, kuid välimus oli aga iseloom luges alati.
|
|
|
Post by Ally E. Bredith on Nov 13, 2010 9:36:35 GMT -5
Ally naeris endamisi, kui Mika vastust kuulis. Ega ta ei mõelnudki seda juttu täie tõsidusega.
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 13, 2010 11:12:25 GMT -5
Strauss lõi Mikale näpuga otsaette ning lausus tüdinud ilmega: ,,Sa ei peaks nõustuma kõigega, mida teised räägivad, isegi, kui sa mõtled seda irooniliselt. See jätab sinust lihtsalt lolli mulje..'' Poiss ohkas vaikselt ning viis oma pilgu mõtlikult taeva poole ütlemata rohkem midagi.
|
|
|
Post by Mikaela Jones on Nov 13, 2010 11:59:36 GMT -5
"Sa oled ise loll," lausus Mikaela, olles nüüd solvunud, kuigi ta ei solvunud kergelt, siis nüüd küll millegitõttu solvus. Võibolla selle tõttu, kuidas Strauss neid sõnu ütles. "Head ööd teile," lisas ta siis ja tõusis, hakates minema sammuma. Ta ei tahtnud enam seal olla.
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 13, 2010 12:03:21 GMT -5
Strauss vaatas tüdrukule mõtlikul pilgul järgi ja ohkas siis vaikselt. ,,Jarejare,'' lausus poiss endamisi õrna muigega ning sulges oma silmad. ,,Ma peaksin vist vabandust paluma... Aga see on ka mõnes mõttes parem, kui ta minuga ei suhtle. Sama käib ka sinu kohta,'' ütles Strauss ning vaatas nüüd rahulikul ilmel Ally poole.
|
|
|
Post by Ally E. Bredith on Nov 13, 2010 12:50:09 GMT -5
Ally vaatas kuidas sellest hoopis mingi draama väljatuli. Pisut morni pilguga vaatas ta, kuidas Mika ära jalutas. "Mika ... " pomises ta, kuna ei tahtnud et sõbranna lihtsalt nii ära jalutaks. Kuulnud nüüd Straussi lauset, vaatas ta noormehele otsa. "Miks see parem on, et me sinuga ei suhtle?" küsis ta nüüd, kuna ei mõistnud hetkel, miks Strauss sellise lause oli öelnud.
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 13, 2010 13:11:00 GMT -5
Strauss ainult naeratas õrnalt tüdruku küsimuse peale ning tõusis püsti. ,,Ehk näeme kunagi,'' lausus poiss vaikselt ning kõndis siis rahulikult minema, kuid ta ei suundunud kooli poole.
|
|
|
Post by Ally E. Bredith on Nov 13, 2010 16:32:01 GMT -5
Ally vaatas nüüd imestunud näoga poissi. Ta ei osanud kohe midagi vastata ning noogutas vaid Straussi lause peale. Oli see alles imelik, mõtles Edison endamisi. Sügavalt sisse ja välja hinganud, võttis Ally ühe roosinupu ning jäi seda enda sõrmede vahel keerutama. Hetkeks vaatas ta majakaaslase poole, kes juba päris kaugel oli. Ally tõusis järsult ning jooksis talle järele. "Strauss" hüüdis ta, et too ootaks. Too oli küll neidisele andnud mõista, et lahkub nüüd, kuid Edisonile ei andnud tema eelviimased laused rahu. "Mis toimub?" uuris ta, kui nüüd nooruki ette seisma jäi, takistades teda edasi minemast.
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 13, 2010 16:49:02 GMT -5
Strauss kuulis lühikese aja pärast samme enda taga ja ohkas õrnalt. Ta peatus ning sulges oma silmad, ootades kuni Ally talle järgi jõuab. Mees oli vahepeal käed tasku pannud ja avas oma silmad, kui neidis ta ees seisis. ,,Miks sa mulle järgi tulid?'' küsis Strauss siis vaikselt, eirates neiu esimest küsimust. ,,Sa peaksid tagasi lossi minema. Kell on palju ja sa võid haigeks siin väljas jääda.'' Straussi toon oli lahke ja rahulik, kuid mitte just kõige sõbralikum. Ta silmitses üsna tõsise pilguga tüdrukut, hoides oma käsi ikka taskus.
|
|
|
Post by Ally E. Bredith on Nov 13, 2010 16:56:26 GMT -5
Ally ei lasknud end hirmutada ebasõbralikust, kuid rahulikust toonist. Ta lihtsalt vaatas noormehele otsa. "Sest usu või ära usu, ma olen jube uudishimulik" lausus Ally siis vastuseks. "Jah hilja või mitte. Ma võin veel väljas olla. Ja haigeks võin ma ka jääda, aga küll ma selle üle elan" rääkis Edison siis seepeale, pööramata pilku noormehe silmadelt. Ta vaikis veel hetke. "Mis see tähendas?" küsis ta uuesti, kuna lihtsalt ei saanud aru, mida Strauss sellega mõtles. Ka Edisoni enda hääletoon oli rahulik.
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 13, 2010 17:04:08 GMT -5
Strauss ohkas uuesti ja sulges korraks oma silmad. ,,See tähendas just seda, mida kuulsid,'' lausus Strauss rahulikult ning avas uuesti oma silmad. ,,Sulle on kasulikum, kui sa minu läheduses ei ole. Kõik inimesed, kes on mulle kunagi lähedaseks saanud või üldse mulle tuttavaks saanud on lõpetanud halvas olukorras, palju halvemas, kui nad oleksid lihtsalt rahule jäetud. Kui sa seda mõistad, siis sa võiksid lossi tagasi minna.'' Poiss silmitses mõne hetke tüdrukut ning naeratas siis õrnalt. ,,Aga ilmselt sa ei kavatse seda teha...'' ohkas poiss vaikselt ning hakkas siis rahulikult edasi kõndima.
|
|
|
Post by Ally E. Bredith on Nov 13, 2010 17:08:20 GMT -5
Edison hammustas kergelt alahuulde. "Sul on õigus" lausus Ally siis vaikselt. "Ma ei kavatse lossi tagasi minna" lisas ta siis veel ning naeratas õrnalt. Siiski hakkas ta koos Straussiga edasi jalutama. "Võib-olla on see siiani juhtunud, kuid ei pruugi alati nii juhtuda" rääkis Ally siis mingi aja pärast. Ally oli jälginud terve selle aja enda jalge esist, kuid nüüd tõstis ta pilgu ning vaatas Straussi poole.
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 13, 2010 17:11:44 GMT -5
Strauss viis oma pilgu allyle ning silmitses teda kerga muigega: ,,Kui sa vaid teaksid, kui palju kordi ma seda kuulnud olen... Sa ilmselt isegi ei usuks mind. Aga kes teab, ehk on sul isegi õigus.'' Strauss vaatas nüüd järve poole, mis neile järjest lähemale oli jõudnud ning kõndis rahulikult edasi, hoides oma pilku kuu peegeldusel vee pinnal.
|
|