|
Post by Ally E. Bredith on Nov 13, 2010 17:18:16 GMT -5
"Ma võin proovida ette kujutada jah" lausus Edison, kuna ega tegelikult ei olnud tal õrna aimugi ju. Ally surus oma käed jaki taskutesse. Tõsi, väljas hakkas jahedamaks minema, kuid Edisonil oli ükskõik. Ta surus lihtsalt õrnad külmavärinad alla. "See lihtsalt ei saa nii olla elu lõpuni. Ma olen rohkem kui kindel, et ükskord lähevad asjad teisiti" rääkis Ally kindla ning rahuliku häälega.
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 13, 2010 17:26:48 GMT -5
Strauss ainult muigas õrnalt ning kõndis rahulikult edasi. Kui vaikus oli juba liialdaselt venima hakanud, lausus Strauss vaikselt: ,,See jalutuskäik on üsna kahtlane. Enamiku arust oleks see romantiline, kui poiss ja tüdruk kahekesi mööda järve kallast tähistaeva all kõnnivad aga meie räägima ainult minu ebaõnnest.'' Poiss ohkas õrnalt ja sõnas teeseldud kurbusega: ,,Milline mees ma küll olen... Ei oska isegi tüdrukul sellist õhtut nautida lasta.'' Ta viis siis oma pilgu Ally'le ning ta huulil mängles kaval ja lõbus naeratus.
|
|
|
Post by Ally E. Bredith on Nov 13, 2010 17:35:20 GMT -5
Ally naeratas vaikselt, kui kuulis Straussi juttu. "Tõsi. Kuid siiski inimesed peavad ka end välja elama, rääkides teiste inimestega. Olgu see siis kasvõi sinu ebaõnn, mis varsti õnneks muutub" lausus ta, ise ikka naeratades. Straussiga neil vähemalt jutt jooksis. Vähemalt praegu veel. Neidis tundis ennast väga vabalt. "Aga ega jalutuskäik veel läbi pole. Sul on veel võimalus, mul seda õhtut nautida lasta" rääkis Edison ning muigas siis õrnalt, pisut kavalalt.
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 13, 2010 17:40:20 GMT -5
Strauss peatus ning silmitses tüdrukut õrna kulmu kergitusega. ,,Miks sa nii kindel oled, et mu ebaõnn muutub? ja miks sa arvad, et ma lasen sul terve tee endaga kaasa tulla?'' küsis nüüd Strauss kulmu kõrgemale kergitades ning pani käed rinnal risti. Tõsi, ta tänane jalutuskäik ei olnud just ilmtingimata ohtlik, vähemalt mitte täna, kuid ta tahtis ikkagi tüdruku põhjust teada.
|
|
|
Post by Ally E. Bredith on Nov 13, 2010 17:46:17 GMT -5
Neidis muigas endamisi. "Sest kui mina nii kindel olen, siis äkki muutub ka sinu arvamus selles osas. Üritada ju võib" lausus Ally siis seepeale, vaadates nüüd taas nende liikumissuunda. "Ja kuidas sa mind keelad sinuga mitte kaasa tulemast?" küsis Edison siis hetke pärast. See oli täitsa põnev küsimus tüdruku jaoks. Tundnud, kuidas jahe tuul ta kaela paitab, võttis Ally enda jagi krae otstest kinni ning tõmbas neid pisut rohkem kokku, et tuul kaelale ligi ei pääseks enam.
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 13, 2010 17:51:30 GMT -5
Strauss vaatas rahulikul pilgul tüdrukut ning sulges hetkeks oma silmad. ,,Selleks on mitmeid võimalusi,'' lausus poiss rahulikult, silmitsedes nüüd Ally't. ,,Ma võin su ära needa, ma võin tagasi lossi minna või ma võin lihtsalt Keelatud Metsa minna, mis on nii ohtlik, kui ka väga segadust tekitav.'' Strauss ohkas uuesti ning hakkas siis edasi kõndima. ,,aga õnneks ma pole nii jõhker inimene, et ma su keelatud metsa jätaksin või ära nõiuksin. Ma pean lihtsalt oma suunda natukene muutma.'' Poiss silmitses mõtlikult maad enda ees, otsustades kuhu edasi minna.
|
|
|
Post by Ally E. Bredith on Nov 13, 2010 17:56:16 GMT -5
Ally kuulas uudishimulikult Straussi välja pakutud variante. "Keelatud mets ei hirmuta mind" vastas Edison seepeale ning naeratas vaikselt. "Aga kui sa tõesti ei taha, et ma kaasa tuleksin siis ütle. Ma vähemalt sain teada, et suhtlemis sa minuga ei lõpeta. Või sain ma valesti aru?" rääkis Ally ning küsis lõpuks ka küsimuse, millele ta vastust ootama jäi.
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 13, 2010 18:00:51 GMT -5
Strauss kehitas mõtlikult õlgu ning sõnas rahulikult: ,,Kes teab? Kõik on võimalik. Minevik ei unusta ja tulevik ei mäleta... kuigi see lause ei sobinud siia eriti, tahtsin ma seda ikkagi öelda,'' lausus Strauss õrna naeratusega, hoides oma pilku Ally'l. Mõne aja pärast viis poiss oma pilgu uuesti teele ja pärast seda järve kohale taevasse, mis oli hakkanud aeglaselt heledamaks muutuma. Ta oli veel ühe öö veetnud kellegi teise seltsis, sellest hakkas juba harjumus saama. Poiss ohkas õrnalt ning sulges oma silmad, kui ta oma teekonda jätkas.
|
|
|
Post by Ally E. Bredith on Nov 13, 2010 18:04:58 GMT -5
Ally naeris vaikselt endamisi. "Aga siiski, ma ei saanud kumbagi vastust. Ja eelkõige sellele, et kas sa siis tahad et ma ära läheksin?" küsis Edison, lootes nüüd ausat vastust. Kui Strauss oleks tõesti tahtnud, et Ally ära läheks, oleks neidis seda ka teinud, sest ta ju juba jooksis ühe korra noormehele järele, kuigi too oli juba 'tsau' öelnud. Tütarlapse pilk oli hetkel maas, jalge ees, kuid ta viis selle peagi oma majakaaslasele.
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 14, 2010 2:44:05 GMT -5
Strauss silmitses mõne hetke tüdrukut ja muigas siis õrnalt. ,,Ei, selleks pole mingit vajadust. Sa oled juba siin ja päike on nii kui nii tõusmas, nii et sa võid sama hästi ka jääda. Aga järgmised õhtud, kui ma peaksin välja minema, siis ma eelistaksin, et sa ei tuleks kaasa, kuigi ma ei saa sind peatada.'' Straussi muie muutus lahkeks naeratuseks, kui ta neidist silmitses ja viis oma pilgu siis uuesti valgeneva taeva poole.
|
|
|
Post by Ally E. Bredith on Nov 14, 2010 3:28:26 GMT -5
Ally muigas endamisi, kui kuulis, et ei pea enam ära minema. "Kus sa siis õhtuti käid, et sa ei taha, et inimesed sinuga kaasa tuleksid?" uuris Edison siis hetke pärast ning naeratas endamisi. Jah, uudishimulik nagu ta oli, ootas ta nüüd huviga Straussi vastust.
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 14, 2010 6:44:00 GMT -5
Strauss kehitas õrnalt õlgu ja sõnas vaikselt: ,,Igal pool. Ma käin üsna tihti Keelatud Metsas, ma võiksin sulle detailse kaardi sellest joonistada, kui tahad. Ma käin ka lossihoovist üsna tihti väljas. Ja lihtsalt igal pool.'' Poiss vaatas kavala muigega Ally poole ja küsis siis uudishimulikult: ,,Ja miks see kõik sulle üldse huvi pakub? ja ära ütle, et sa oled lihtsalt uudishimulik.''
|
|
|
Post by Ally E. Bredith on Nov 14, 2010 6:48:34 GMT -5
"Olgu, ma kujutan ette, et ma just ei kuulnud, et sa tihti Keelatud metsas käid" lausus ta ning muigas. Ally oli ju prefekt ning õpilased ei tohiks niiviisi ringi tuhnida seal. Hetkeks oli Edison täitsa vait, sest ta oleks tõesti tahtnud vastata, et on uudishimulik. "Võib-olla sellepärast, et ma tahan sinust rohkem teada saada" vastas Ally siis lõpuks, kui oli mõelnud välja vastuse, mis ei sisalda sõna 'uudishimulik'.
|
|
|
Post by Gottfried Strauss on Nov 14, 2010 10:36:42 GMT -5
Strauss kergitas kulmu ning küsis siis rahulikult: ,,Ja miks sa minust rohkem teada tahad? Sest ma olen nii 'salapärane'?'' Viimase lause juures oli Straussi toon irooniline. Tema päritolu, käitumine jpm'dki oli siin koolis enamikele teadmata ning saladuses, kuid teda see väga ei huvitanud. Isegi, kui Alle teda 'salapäraseks' pidas oli ta, kes ta on.
|
|
|
Post by Ally E. Bredith on Nov 14, 2010 11:34:58 GMT -5
"Ma ei teagi" lausus Ally ausa vastuse. "Võib-olla tõesti seepärast, et oled kohati salapärane" lisas tütarlaps ning naeratas. "Ma tunnen su juuresolekul end vabalt ja miks mitte uurida lähemalt inimesest, kellega ma hästi läbi saan?" küsis Ally nüüd siis Straussi käest, surudes enda käed sügavamale jaki taskutesse.
|
|