|
Metsas
Nov 14, 2010 12:43:16 GMT -5
Post by Marc de Louis on Nov 14, 2010 12:43:16 GMT -5
“Miks?“ küsis Marc, silmad endiselt kinni. Ta ei teadnud täpselt kuidas kogu see mõtete muutmise asi käis. Võib-olla oli see hoopiski loits või siis nõiajook. Miski ütles talle, et tegu on millegi kolmandaga, kuid ta ei osanud pakkuda millega. Ta ei mäletanud enam mitte midagi täpselt ja see häiris teda kohutavalt. Muidugi mõistis ta ka, et vampiir kartis omaenda ohutuse üle. Aga tema ju ei kavatsenud kedagi üles anda. Ta teadis isegi, mis tunne on elada siis, kui elu on rikutud.
|
|
|
Metsas
Nov 14, 2010 12:47:39 GMT -5
Post by Everleigh Constantine on Nov 14, 2010 12:47:39 GMT -5
Eve ei oodanud mingit vastust sellele ega küsimust, kuid kuuldes ainsat sõna küsimuse näol hammustas neidis huulde. "Sest ma ei saa riskida sellega, et sa mu välja annad või mulle ohtu kujutama hakkad, hiljem on seda jama raskem koristada, kui praegu," vastas nooruk ausalt ning tõmbas tooli välja ja istus mehe ette. "See ei tee valu, sa ei pea kartma, ma olen teile piisavalt palju piina täna valmistanud, ma ei tee seda enam.." lisas ta vaikselt. "Vaadake mulle silma."
|
|
|
Metsas
Nov 14, 2010 12:52:38 GMT -5
Post by Marc de Louis on Nov 14, 2010 12:52:38 GMT -5
“Ma ei karda valu.“ Need olid üpriski julged sõnad, aga ta ei valetanud. Tema süda ei tagunud mitte kordagi sel ööl ärevalt. Ta ei kartnud surra sest ta teadis, et ta on selle vääriline, ta ei kartnud vampiire, sest oli nendega elu jooksul mitmeid kordi kokku jooksnud ja veel vähem kartis ta mälu kustutamist, sest ta oli ise ka seda teinud. “Kas see ongi põhjus? Sa kardad, et ma annan su välja sest sa hammustasid mind?“ Ta muigas väsinult oma kahvatute huultega. Kuid tema ise eelistas oma mälu alles hoida. Ta keeldus veel silma vaatamast, hoolimata sellest, et kui vampiir tahab, siis kasutab ta oma jõudu selleks, et mees talle otsa vaataks. See oleks liiga loogiline isegi.
|
|
|
Metsas
Nov 14, 2010 13:02:09 GMT -5
Post by Everleigh Constantine on Nov 14, 2010 13:02:09 GMT -5
Eve silmitses meest hetke. Kuuldes küsimusi kallutas ta õrnalt pead. Jah, need olid need põhjused. "See võtaks ka teadmise valust, mida ma teile tekitasin, kuna ma ei suutnud enda janu kontrolli all hoida, see oleks teile endile kergem lihtsalt," vastas neidis rahulikult. Mehe pulss oli stabiilne ja hingamine oli kergem, see oli hea, süda oli verd juurde pumpama hakanud, kuid siiski oleks pidanud too midagi sööma, mis kosutaks teda ja siis puhkama minema aga seda ei hakanud Eve ütlema. Õpetaja pidi olema ise piisavalt tark, et teada mida teha aga samas, kui ta kustutab ta mälu..ta võik lisada midagi sinna, näiteks, et sööb enne ja siis läheks magama? Tegelikult oli mälu kustutamine piisavalt keeruline, mällu uute mõtete sisestamine oli aga veelgi keerulisem, kuigi Eve suudaks seda kenasti. "Avage silmad," ütles ta vaikselt ja pani oma jaheda käe mehe põsele. Ei, ta ei hakanud meest sundima, ta ei teadnud mida ta tegelikult tegigi, ta hakkas hoolima inimestest ja see oli midagi, mis neidise reeglites lubamatu oli.
|
|
|
Metsas
Nov 14, 2010 14:43:45 GMT -5
Post by Marc de Louis on Nov 14, 2010 14:43:45 GMT -5
Marc oleks tuliselt vastu vaielnud, kuid ta teadis, et vampiiril oli õigus. Ta ei suudaks oma peast välja rebida mälestused sellest, kuidas ta metsas viga sai ja mis kõige hullem, siis teda võitis naisterahvas, rebides ühtlasi ka tema võlukepi käest. Kuid ta saab sellele jälile! Mees oli selles enam kui kindel. Mälestused ei hajunud. Neid muudeti. Kui vampiir tema põske puudutas, tõmbas ta selle eemale nagu mõni jonnakas laps. Ta ei tahtnud, et külmavereline olend teda haletseks. Ta ei vajanud seda. “Kui ma sellest hiljem teada saan, võivad asjad hullemini edasi minna,“ sõnas professor, vaadates viimaks vampiiritarile otsa. Jah, ta oli endiselt selles kindel, et ta saab teada.
|
|
|
Metsas
Nov 14, 2010 15:06:10 GMT -5
Post by Everleigh Constantine on Nov 14, 2010 15:06:10 GMT -5
Mehe reaktsiooni peale tõmbas Eve käe tagasi ning turtsatas, kui kuulis mida õpetaja öelnud oli. "Ja mis siis saab? Üritate mind tappa? Selleks ajaks kui te sellele jälile saate, ei ole teil mingeid tõendeid minu kohta ja uskuge mind, ma olen piisavalt vana ja oskuslik võtta välja ninakas mjvk professor," lausus vampiiritar rahulikult, kuid toon oli samas ka tõsine. Ta ei kahtleks sekunditki, kui ta tunneb ohtu, tappa professor, olgugi et tal võib olla kahju seda teha. Kuna mehe silmad olid tema poole ei lasknud neidis seda hetke käest ja ei lasknud mehel kõrvale vaadata. "Sa unustad kõik, mis metsas juhtus, sa tegid ringkäiku, ei leidnud kedagi koolikorda rikkumas ja tulid tagasi kabinetti," ütles Everleigh madalal ning hüpnotiseerival toonil. "Nüüd oled sa väsinud ja lähed magama, magades hea pika kosutava aja."
|
|
|
Metsas
Nov 14, 2010 15:11:41 GMT -5
Post by Marc de Louis on Nov 14, 2010 15:11:41 GMT -5
Marc naeratas vampiirile. Too ei teadnud ka mitte midagi kui pidas inimesi ainult egoistlikeks ajukääbusteks. Igaüks oli võimeline tapma vampiiri kui ta seda tahab ning ta oli läbinud oma kooliaja kõrvalt ka eraõppe, sest oli juba varasemast east võtnud sihiks õpetada selliseid asju. Kuid kui hüpnoos algas, kaotas ta oma mõttejärje ning ta kuulas, mida talle öeldi. Sellele ei saanud ta aga enam vastu hakata ja ta unustas selle, mis vahepeal juhtunud oli. Ta tõusis püsti, tundes väsimust ning viis pilgu õpilasele, keda ta kulme kergitades vaatas. Kuid see asendus peagi kulmukortsutusega. Oli ta tõesti tukkuma jäänud ja mitte tähele pannud, et keegi astub sisse? Pagan, ta oli ikka päris korralikult ära väsitanud ennast sel koolipäeval! “Kas ma saan teid aidata?“ küsis ta oma tavapärasel vaiksel häälel.
|
|
|
Metsas
Nov 14, 2010 15:16:36 GMT -5
Post by Everleigh Constantine on Nov 14, 2010 15:16:36 GMT -5
Oma töö tehtud tõusis ka Everleigh püsti ning naeratas viisakalt professorile. "Me just rääkisime minu õppetööst, kuna ma olen uus õpilane ja olen mõneded asjades juba järgi jõudnud, et kust ma jätkata võin," lausus Everleigh siiral toonil. Lihtsalt lahkumine oleks liiga kahtlane olnud ja tal oli plaan selle õpetajaga rääkida oma kursusest MJVK's. "Kuid ma arvan, et ma segan teid, ma võin ka homme tagasi tulla?"
|
|
|
Metsas
Nov 14, 2010 15:21:15 GMT -5
Post by Marc de Louis on Nov 14, 2010 15:21:15 GMT -5
Professor hingas sügavalt sisse. Mitte keegi ei olnud teda informeerinud sellega, et nende kooli tuleb mõni uus õpilane ja kes on edasijõudnud. “Ei, minugi poolest, räägime,“ lausus ta ükskõikselt, vaadates samal ajal oma käekella poole. “Kus te õppisite, kui teada tohib? Ja mida te tegite oma viimases tunnis? Kui praktilised nad olid ning millele pandi teie tundides kõige rohkem rõhku? uuris ta. Unisus oli sel hetkel juba kadunud. Ta oli ju siiski õpetaja ning pidi rääkima nendega, kes tulid temaga konsulteerima.
|
|
|
Metsas
Nov 14, 2010 15:26:38 GMT -5
Post by Everleigh Constantine on Nov 14, 2010 15:26:38 GMT -5
Kuulde küsimusi hingas Eve sügavalt sisse ning vastas siis: "Ma käisin Durmstrangis ja seal oligi põhiliselt praktilised tunnid, Õppisime end kaitsma ja ka ründama, kui te olete teadlik, kuidas selles koolis õppetöö käib siis peaksite teadma, et esimene asi on mida õpetatakse meile, on see et kuidas duellis peale jääda." Ta oli Durmstrangis õppinud, seda küll aastaid tagasi aga siiski, ta teadis kuidas sealne õppetöö käib ja ta mäletas mida ta viimati tegi seal. "Samuti võtsime me üldsise teooriana läbi erinevad olendid ja kuidas nendest hoiduda ja nii edasi," lisas näitsik enesekindlalt.
|
|
|
Metsas
Nov 14, 2010 15:31:45 GMT -5
Post by Marc de Louis on Nov 14, 2010 15:31:45 GMT -5
Marci kulmud kerkisid pisut. “Durmstang? Jah, ma tean küll kuidas seal õpiti Musti Jõude,“ sõnas ta. Ta oli ju ise selle kooli vilistlane, niiet ta teadis kõike väga hästi. Ajaga ei olnud ju mitte miski seal muutunud. Ta noogutas aeglaselt. Täpselt need asjad, mis temagi õppis oma viimases õppeaastas. “Noh, jah, ma usun, et te olete siis valmis tundides käima. Mustade Jõudude Vastases Kaitses ei ole me veel neid olendeid läbi võtnud, kuid järgmisel nädalal või kui asi läheb aeglasemalt, siis veerandil, hakkame me neid samuti läbi võtma,“ sõnas mees, toetades oma käed lauale. “Kas te saite oma vastuse kätte?“ uuris ta lõpuks.
|
|
|
Metsas
Nov 14, 2010 15:41:23 GMT -5
Post by Everleigh Constantine on Nov 14, 2010 15:41:23 GMT -5
Kuuldes ära õpetaja vastuse noogutas neidis. "Jah, sain vastuse," vastas ta kinnitavalt ja pöördus siis ukse juurde, kuid vaatas siis korraks tagasi. "Te peaksite puhkama minema, professor, te näete väsinud välja," lisas ta naeratades viisakalt ja lahkus seejärel kabinetist.
|
|