|
Post by Marc de Louis on Nov 13, 2010 4:51:26 GMT -5
Pärast esimest koolipäeva, mis ei osutunudki nii suureks läbikukkumiseks kui ta arvanud oli, otsustas mees minna ja natuke oma keelt kasta hea tuliviskiga või pipraviinaga. Sigatüükas ju alkoholi ei olnud ja oma baarikappi ta kabinetti tassida ei tahtnud, mis siis, et ta teadis, et keegi õpilastest sinna ei tulekski tegelikult. Vaevalt, et ka õpetajad julgeksid kommenteerima hakata tema kujundust. Endamisi muianud, sammus ta mööda pikka tänavat edasi, uduvihm niisutamas tema musti juukseid. Mantel voogas tema taga kui ta pikkade ja kiirete sammudega edasi astus. Millegipärast oli ta kindel, et mõned õpilased vihkavad teda sest ta oli arvatavasti oma solvangutega nende päeva ära rikkunud. Kuid teda ei huvitanud. Nad olid ise provotseerinud ja nagu viimased lollid käitunud.
Kui ta viimaks tuttavasse väikesesse kõrtsi sisenes, suundus ta leti juurde ja tellis omale tuliviskit. Oma klaasi võttis ta taskust. Pudeli kätte saanud, maksis ta ära ning suundus ühte nurka, mis asus kamina lähedal. oma mantli seljast võtnud ja selle nagisse riputanud, võttis ta vanal toolil istet ning keeras pudelil korgi lahti ja kallas omale viskit. Tänane õhtu pidi meeldiv tulema.
OT: Teema kinni.
|
|
Constance Clarnox
Prefekt
Slytherini prefekt
I may not remember, but I always feel.
Posts: 2,711
|
Post by Constance Clarnox on Nov 13, 2010 4:58:20 GMT -5
Tänu MJVK professorile oli Constance'i tuju terve päev halb olnud. Ta oli karjunud ühe väikse Slytherini tüdruku peale, kes eksis viiendal korrusel ära ning ta ei suutnud kirjutada esseed professor Snapele, sest alati kirjutas ta sinna hulk roppusi. Oi kui tore professor Snape võrreldes mõnega oli!
Tütarlaps oli otsustanud selle õhtu üksi pudelisse kummutada. Ta ei tahtnud mingit seltskonda, sest teadis, et ta oleks taaskord ülekohtune olnud. CC oli küll karm tavaliselt, kuid ta eelistas sellegi poolest olla õiglane. Sellepärast võttiski ta enda suuna Seapea suunas, must maani mantel taga vuhisemas. Seekord ei kandnud ta valget vaid pigimusta. Pikk kleit oli kõrge kaeluse ning pikkade varrukatega - kergelt vanamoelise väljalõikega, kuid sellegi poolest voogav ning tema jaoks mugav. Enam ei olnud neiu pikad punased juukse3d palmikus või hobusesabas vaid need voogasid kardinatena tema kahvatu ning väsinud näo ees.
Ta ei vaadanud ringi, kui ta oli kõrtsi sisenenud vaid suundus koheselt leti juurde, lajatades sellele paar hõbesirpi. "Tuliviski," sõnas ta ning oodates enda jooki, vaatas prefekt ringi. Tema lemmikkoht kamina ääres, kus ta tavaliselt istunud oli, oli kinni. Neidis sules enda silmad ning saanud pudeli kätte, suundus ta tänamata lauani, kus istus mustade juustega mees, kes jõi samuti Tuliviskit. Tüdrukul oli tunne, justkui oleks mingi kivi sügavale tema kõhuõõnde kukkunud. "Teie," sõnas tütarlaps vaevukuuldavalt, pilk meest piidlemas.
|
|
|
Post by Marc de Louis on Nov 13, 2010 5:07:12 GMT -5
Marc mekkis natuke tuliviskit. Oi kui ammu ei olnud ta seda jooki proovinud. Viimati oli ta seda teinud siis, kui ta oli seitseteist ja tähistas oma klassikaaslastega Durmstangi lõpetamist. Ametlikult ei olnud seal lubatud nii noorelt alkoholi tarvitada ja selles kohas olid reeglid veel rangemad kui siin, aga tol korral oli neile erand tehtud. Nad kõik olid ju lõpetanud oivaliste hinnetega ning neid kõiki ootas ees imeline elu kas Ministeeriumi ametnikuna või aurorina. Osad olid otsustandu, et liiguvad maailma peal ringi ning otsivad oma õnne. Teised, kes ei häbenenud seda, et nad armastasid musta maagiat, olid otsustanud, et nemad liituvad Surmasööjatega ja teenivad neid. Alguses oli nende seas ka mees ise. Ta armastas Musti Jõude. Need olid nii võluvad, kuid ta ei tahtnud alluda kellelegi. Talle ei meeldinud käske täita ja veel vähem meeldiks talle olla mingisugune marionett, kellega võib mängida kui tuju tuleb ja viimaks heita kusagile nurka tolmu koguma.
Mees suunas oma tumedad silmad kaminas olevatele leekidele, mis seinu ahnelt limpsisid. Siin oli ta käinud vaid üks kord elus. Ja seda ka nõndanimetatud ekskursioonil koos oma sõpradega. Talle oli siin meeldinud. Kõige parim koht oli muidugi kommipood, kus ta koos oma sõpradega enamus raha ära raiskas. Marc muigas mõrult. See oli talle nii kohane, et ta võttis napsi ning istus kusagile sooja nurka ning meenutas oma elu kui see oli teistsugune. Nüüd teda kardeti ja paljud ei julgenud talle otsagi enam vaadata. Kuid ta ei kurtnud selliste asjade peale. Mitte keegi ei mõistnud teda nagunii.
Professor tõstis omale klaasi taas suule ning jõi neelas seekord suurema lonksu viskist ning viis pilgu hääle poole. Enda üllatuseks nägi ta prefekti, kes samuti siia jooma tulnud oli. "Niiet teil juba lubatakse siin juua?" See oli pigem pilkav kommentaar. Muidugi ei lubatud. milline idioot laseks õpilasel, eriti prefektil, kes pidi endast head muljet jätma, minna küla paele väikesesse kõrtsi ennast täis kaanima? "Istu," lausus ta vaikselt, lükates jalaga ühe tooli lauast kaugemale, et neidis saaks istet võtta.
|
|
Constance Clarnox
Prefekt
Slytherini prefekt
I may not remember, but I always feel.
Posts: 2,711
|
Post by Constance Clarnox on Nov 13, 2010 5:20:36 GMT -5
Constance ei olnud end eales nii ärevalt tundnud. Tema helehallides silmades peegeldus esimest korda aukartus, kui ta meest vaatas. Ta ei saanud eirata, et talle meeldis tema õppetehnika. Isegi Snape jäi temale alla. Kuid samas ei saanud ta salata, et ta vihkas teda. Ta oli teda ärritanud ning tüdrukule ei meeldinud vihane olla. Ta teadis, et see muudab teda koletiseks. Slytherini vääriliseks. Ning nüüd oli ta professorile alkoholiga vahele jäänud.
Neiu ei lausunud midagi mehe küsimuse peale, kuid tabas tema hääles pilget. Sõnakuulelikult võttis ta istet toolil, mille Marc oli tema poole lükanud, olgugi, et ta oleks tahtnud parema meelega minema joosta ning end Hurtsikus või mujal pildituks juua ning hommikul pohmas peaga tundidesse ilmuda. Kui ta üldse oleks kavatsenud sinna minna.
Tütarlaps võttis seljast mantli, asetades selle hooletult seljatoele, pööramata mehelt enda pilku. Millegi pärast ei tahtnud ta tolle juuresolekul enda valvsust kaotada. Kunagi ta ei kartnud kedagi ega midagi, kuid see mees tekitas temas kõhedust, seda ei saanud ta salata. Sellegi poolest teadis ta, et ta peab säilitama kaine oleku ning rahuliku meele. "Siin ei huvita kedagi vanus vaid läbimüük," kommenteeris ta viimaks ning avas enda pudeli. Temal klaasi ei olnud ning ta keeldus küsimast seda Seapeast. Seega pidi ta jooma otse pudelist.
Ta rüüpas ühe sõõmu joogist ning surus silmad kinni, kui jook ta kurku kõrvetas. Selle nimi ei olnud asjata Tuliviski. See oli ka jook, mida tüdruk kunagi varem joonud polnud. Ikka ja alati oli ta piirdunud veinidega, mis olid palju magusamad ning lahjemad. "Ma ei eeldanud, et ma võin leida ühe Sigatüüka professori sellisest kahtlasest kohast. Joomas," sõnas ta jaheda tooniga. Muidugi ei osanud Marc ju sellega arvestada, et üks Sigatüüka õpilane sellisel ajal sinna võib tulla, kuid nii juhtus. Ning ta ei olnud ainus, kes seda kõrtsi armastas. Alles oli ta kohanud seal Dave'i, kes oli Gryffindorist ning kes samuti jõi.
|
|
|
Post by Marc de Louis on Nov 13, 2010 5:30:54 GMT -5
Marc jälgis tähelepanelikult Slytherini prefekti, kuid tema käitumine ei näidanud välja seda, et teda tegelikult huvitas kuidas asi nüüd edasi kulgeb. Ta uskus, et saatus on kõik ise ette määranud ja sellele ei saa mitte kuidagi vastu hakata, ükskõik kui lähedal teine valikuvõimalus ka ei oleks. Kuid talle pakkus kohutavalt nalja see, et õpilane oli just jäänud talle vahele, pudeliga, mida ta ei tohiks veel käes hoida, sest ta on liiga noor selle jaoks, oskas ta mängida piisavalt hästi kannatlikku ja ettevaatlikku. Neil oli vähemalt see asi ühine. Mõlemad suutsid teeselda ja teha nägu, et asi ei ole seda väärt, kui tegelikult võis Clarnox'i jaoks asi lõppeda halvasti. Kui ta saadaks ta Sigatüükasse, jääks neidis arvatavasti oma prefekti tiitlist ilma, mis arvatavasti oli tema jaoks kohutav. Siin ei topitud selliseid tiitleid niisama.
Kui neidis talle väikese tõe välja lausus, noogutas ta aeglaselt. "Tõsi," nõustus ta. Seapeas ei huvitanud müüjat vanus, kuid tal peaks ikka jätkuma nii palju soliidsust, et vanust küsida ja kasvõi mingisugust tõendavat dokumenti. Kuid kui ta vaatas mehe poole, kes üht klaasi rätikuga nühkis, muutes selle veelgi räpasemaks, veendus ta isegi, et sellised asjad nagu vanus ei küsi ta mitte kunagi oma klientidelt.
Kuid peagi pööras ta oma pilgu tagasi õpilasele, kes oli proovinud ilmselt esimest korda oma elus Tuliviskit. Ta muigas jahedalt, vaadates tema grimassi. "Joo seda aeglaselt," õpetas ta. "Kui sa seda kaanid, siis kõrvetad sa oma kurgu täiesti ära ja sa ei saa head kolm päeva rääkida." Õpetamine oli justkui tal veres juba. Ta ei vaevunud isegi kommenteerima seda, et oli üpriski vulgaarne juua otse pudelist ja seda muidugi naisterahval, kuid ta ei tahtnud enda klaasi ära ka anda. Ja teist tal kaasas ei olnud. "Siis on meil midagi ühist. Ma ei oodanud, et ma näen prefekti esimest korda Tuliviskit mekkimas," tähendas mees, tõstes pooltühja klaasi taas suule.
|
|
Constance Clarnox
Prefekt
Slytherini prefekt
I may not remember, but I always feel.
Posts: 2,711
|
Post by Constance Clarnox on Nov 13, 2010 5:41:32 GMT -5
Millegi pärast olid hetkel kõik sajatused ning solvangud neidise peast pühitud. Ta oli varem ette kujutanud, kuidas ta sõimab seda ohmooni selle eest, et oli teda niimodi käsutanud ning solvanud. Jah, solvanud. Keegi ei olnud kunagi tüdrukule halvasti öelnud, sest neiu oli alati vaikne ning tasakaalukas. Kuid tundus, et see mees tema ees murdis tema kõva koore.
Neidis sules hetkeks enda silmad, soovides, et mees õpetamise lõpetaks, kui ta kuulis, kuidas Tuliviskit juua. "Ma tavaliselt eelistan punast veini. See on verele hea," sõnas tütarlaps, tõstes enda helehallid silmad mehele, seirates arme tema näos. Need olid huvitavad ning tüdruk mõtles hetkeks, kus ta need kõik saanud oli. Tõsi, vein oli verele hea. Tütarlaps vihkas tablette ja muud sellist meditsiini. Ei olnud haigust, mida poleks saanud ravida ravimtaimede, šokolaadi või punase veiniga. Tüdruk oli kõigi nende kolme austaja, olgugi, et enda unetuse jaoks ei olnud ta veel rohtu leidnud.
"Võib-olla peaksite te siin tihedamini käima. Nädalavahetuseti võib kohata päris palju Sigatüüka õpilasi, kes siin joomas käivad," lausus ta tuimalt. Teda ei huvitanud see, et ta praegu põhimõtteliselt kittus teiste peale. Nii ta seda sugugi ei mõelnud. Ta üritas uuesti Tuliviskit juua, seekord väiksema lonksu ning see aitas. Kõrvetus oli väiksem ning tüdruk suutis isegi neelata.
|
|
|
Post by Marc de Louis on Nov 13, 2010 5:57:56 GMT -5
Marc ei vastanud mitte kuidagi. Tal ei olnud alkoholi suhtes eriti valiv. Jõi seda, mis parajasti käe all oli. Ta võis väga vabalt juua venelaste ja ukrainlaste viina, õlu või kasvõi veini. Muidugi meeldis viimane talle samuti, kuid ta ei sattunud sellele eriti otsa. Kuid praegu ei omanud see mitte mingisugust tähtsust. Teda üllatas, et neidis suutis temaga normaalselt rääkida, hoolimata sellest, et ta oli professor ning võis iga hetk tema majalt punkte eemaldada. Kuid ausaltöeldes ei olnud sellel mitte mingisugust vajadust. Teoreetiliselt rikkus tütarlaps omaenda tervist.
"Ja sina ei käi siis nädalavahetusi? Sina eelistad argipäevi?" Ta muigas kergelt. Ta võiks ju mõni nädalavahetus siia tulla ja vaadata, kes joovad. Ta nüüd küll ei uskunud, et ta ise ühineks nendega, sest hoolimata sellest, et ta võis käituda nagu viimane värdjas siin maamuna peal, ei tahtnud ta omaenda mainet veel hullemini rikkuda. Kui neidis oma viskit jõi, seekord kuulates tema soovitust, suutes isegi neelata, kallutas ta pea pisut küljele. "Miks sa jood?"
Ta teadis kuradima hästi, et selle ajendiks võisid olla isiklikud põhjused. Pagana päralt, igal ühel oli ju siin oma eraelu ja siin ei olnud ju vanemaid, kes ninnunännutaksid ja kaisutaksid sind igal õhtul, kui miski läks valesti. Õpilased olid siin omaette ja nad pidid enda eest ise vastutama. Muidugi olid ka vaheajad, kuid Marc isiklikult ei läinud sel ajal mitte kunagi koju. Tema eelistas olla oma perekonnast eemal ja seda nii palju kui võimalik. Kuid teda huvitas praegu rohkem tüdruku ajend. Ta paistis olevat ju nii arukas ja tark tüdruk, kuid alkohol oli temagi enda haarmetesse kinni püüdnud.
|
|
Constance Clarnox
Prefekt
Slytherini prefekt
I may not remember, but I always feel.
Posts: 2,711
|
Post by Constance Clarnox on Nov 13, 2010 6:07:05 GMT -5
Taas üks ühine asi, mis nende kahe vahel oli. Ka Constance ei käinud vaheaegadeti kodus, ainult suviti ning siis eelistas ta ka enda sõprade seltskonda perekonna omale. Tema õde, kes õppis Gryffindori majas viimases klassis oli neidise arust Clarnox'de häbiplekk. Seda kasvõi juba sellepärast, et ta Gryffindoris õppis. Samuti oli ta vastik värdjas pugeja ning jooksis ainult meeste järgi. See võiski olla põhjuseks, miks tütarlaps meestest eemale hoidis. Õnneks ei olnud keegi temast kunagi huvitatud ka olnud, seega ei pidanudki ta väga enda aega keeldumisele raiskama.
Tema huulile süvenes irvitus, kui ta mehe esimesi küsimusi kuulis. "Ma käin siin siis, kui ma tahan," vastas ta lihtsalt. Päev ei omanud tema jaoks mingit tähtsust. Vahel ta lihtsalt tahtis enda argipäevasele rutiinile veidi vaheldust. Huilgavas Hurtsikus ei olnud ta näiteks kunagi joomas käinud. Üksi vähemalt mitte. Alati oli ta tulnud Seapeasse ning enamikul kordadel oli ta olnud üksi koos enda mõtetega või mõne huvitava raamatuga, mis rääkis mustadest jõududest ning sellest, kuidas neid siiski omandada. Muidugi ei olnud neid veel midagi kasulikku õppinud, kuid ta ei olnud alla ka andnud. "Seda muidugi tihti ei juhtu, kuid vahel tuleb ka selliseid aegu ette, kui ma tahan lihtsalt... vaba olla," lisas ta veel, libistades nimetissõrmega graatsiliselt üle pudelisuu.
Peatselt tuli aga teine küsimus lagedale ning see pani teda mõtlema. Alles nüüd pööras CC enda pilgu Marc'ilt eemale, tulle ning vaatas seda. Kaua ta seda aga ei teinud, sest juba mõne aja pärast lausus ta: "Sest te ajasite mind täna vihale." Ta ei hakanud valetama ega pugema. Ta oli alati otsekohene olnud ning ta kavatses seda ka nüüd olla. "Vaadake, professor Louis, mitte keegi ei kutsu mind idioodiks." Ta silmitses taaskord mehe silmi, üritades sealt mingi vastuse saada.
|
|
|
Post by Marc de Louis on Nov 13, 2010 6:17:23 GMT -5
Nii enesekindel ja kõhklemata vastus meeldis talle. Käin siin siis, kui ma tahan, oli väga tõsiselt järele mõeldatav vastus. Marc võis nüüd mõelda, kas neidis käis siin siis väga tihti ja uputaski oma mured iga päev pudelisse või siis harva, kord nädalas kui sedagi. "Vabadust ei saa inimesel mitte kuidagi ära võtta," lausus mees vaikselt. Kuid see ei olnud tegelikult tõde. Temal võeti ära vabadus ning ta pisteti seitsmeks aastaks vangi. Kuid ta ei süüdistanud kedagi ja ta ei esitanud ka kaebusi. See oli ju tema enda süü sellegi poolest. Pigem oli ta isegi õnnelik, et sai sellest maailmast võimalikult kaugele eemale. Dementorid olid temast mälestusi välja imenud alguses. Siis, kui ta ei osanud välja saada ja lootis, et keegi siiski tuleb ja päästab ta. Kuid pärast ministri külaskäiku, sai ta aru, et ta ei olnud enam vajalik. Mitte keegi ei tahtnud teda tagasi ja kõik tema lootused hajusid aeglaselt. Pärast seda oli ta dementorite jaoks liiga igav saak ja ta jäeti rahule.
Järgmine ülestunnistus pani ta kulme kergitama. Niiet ta siiski oligi kedagi ärritanud. Miskipärast kaldus ta arvama, et väga paljud õpilased olid täna tema peale solvunud. Kuid nad peavad teda veel aasta aega kannatama. Või kui tal veab, siis kaks aastat, sest nii kergelt ei kavatsenud ta oma tööst ära öelda. Ta tahtis õpetada, see oli kogu elu tema unistus olnud. Ta soovis, et lastel, kes elavad pilvelossis, näeksid, et need keelatud needused on vajalikud ja ta tahtis, et nad õpiksid ära ka Mustad jõud ja kuidas ennast kaitsta. See kõik on vajalik.
"Olgu," lausus ta, tõstes oma klaasi taas suule. Rüübanud sealt paar lonksu, asetas ta selle kolksatusega lauale. "Kuid kas sa teadsid seda ka, et kreekas kutsuti idiootideks neid, kes olid erapooletud?" See ei olnud kõrvalehiilimine vaid ta nentis fakti. "Kuid te käitusite tõepoolest väga reeglipäraselt minu tunnis. Teie töö on minu käske täita, mitte oma poisiga sõdima hakata."
|
|
Constance Clarnox
Prefekt
Slytherini prefekt
I may not remember, but I always feel.
Posts: 2,711
|
Post by Constance Clarnox on Nov 13, 2010 7:46:21 GMT -5
Constance kergitas kergelt kulme. Tema õnneks oli ta tegelikult kogu enda elu vaba olnud. Kuna ta oli pärit suurest perekonnast, ei tehtud temast eriti välja, sest alati oli keegi muu, kelle pärast muretseda. Samuti ei olnud tal kunagi olnud kaaslast, kes oleks hakanud teda keelama ning kellega oleks ta pidanud arvestama. Tal polnud eriti palju sõpru. Isegi tema parim sõber Christopher sai aru, et CC'd pole mõtet keelama hakata. Neiu oli üsna jäärapäine ning tegi ikkagi seda, mis tema arust targem oli. Muidugi teadis ta piire ning mõistis ise ka, mis on talle Tegelikult hea. Hetkeajevil ei tegutsenud tütarlaps kunagi vaid mõtles peaaegu alati enda käike hoolikalt läbi ning kaalus läbi kasumid.
Ta ei lausunud midagi vaid pööras enda pilgu pruunikale joogile, mis tema pudelis loksus. Tõsi, pudelist joomine oli vulgaarne ning mittenaiselik. Ta oleks eelistanud klaasi, kuid mida ta teha sai? Viimaks talle turgatas pähe - pläsku. Kuid see oleks veelgi kahtlasem, kui ta oleks professori nina all pläsku lagedale toonud, olgugi, et ta oli just öelnud, et ta ei joonud tihti. Vaevalt, et Marc oleks uskuma jäänud, et hõbedane anum oli tal kõigest selleks, et sinna värsket apelsinimahla kallata ning seda vahel juua. Tüdruk oli väga tervisliku eluviisiga. Ning seepärast loobus ta pläskumõttest ning leppis pudeliga, millest ta taas rüüpas, veidi nina kributas, olgugi, et mitte nii väga ning siis selle tagasi õrna kolksatusega lauale asetas.
Ta ei teadnud Kreekast midagi, seega ta vaikis taas. Viimaks aga oli ta sunnitud imestusest kulme tõstma, olgugi, et ta oleks parema meelega naerma tahtnud hakata. "Oma poisiga? Vabandust, kuid Jacob ei ole mu poiss. Õigupoolest mul ei olegi kedagi," sõnas ta üsna ükskõikse hääletooniga. Muidugi ta vahel mõtles, mis tunne oleks ärgata kellegi embuses, kuid asi piirdus ka alati sellega. Kedagi enda kõrvale jäädavalt ta küll ei vajanud. Ta sai üksi suurepäraselt hakkama. "Ja ma hakkasin temaga sõdima, sest kellegi peale pidin ma ju teie tekitatud viha välja elama. Oleks ma seda teinud teie vampiirimehikese peale, oleks ma asja ära vussinud." Ta teadis, et ta jättis endast närvihaige mulje, kuid nii see ei olnud. CC oli väga-väga harva vihane [või väga rõõmus jne]. Võib-olla seepärast asi tunnis üle käte läkski.
|
|
|
Post by Marc de Louis on Nov 13, 2010 9:54:58 GMT -5
Kui nende vahele laskus vaikus, jõi mees oma klaasi tühjaks, kuid aega viitmata täitis ta selle taas kuldkollase vedelikuga. Samal ajal viis ta pilgu aga oma õpilasele, kes oli endistviisi piisavalt julge, et Marci alkoholi tarvitada. Kuid mees ei olnud tema isa ja ta ei pidanud teda käsutama. Piisas noomitusest või kommentaarist, mille osaliseks neiu juba sai. Rohkemat siin midagi vaja ei olnud. Paistis, et Constance vastutas ise oma tegude eest. Seda praegu. Kui ta vanemaks saab, siis on oma tegude eest vastutamine kohustuseks muutunud.
Ta ei esitanud rohkem küsimusi vaid ootas, et tüdruk talle kuidagi nähvaks või midagi targalt ütleks. Ja ta ei pidanud kaua ootama. Ta kergitas kulme ülestunnistuse peale ning noogutas aeglaselt. “Võinii,“ lausus ta ükskõikselt. Tegelikult teda ei huvitanudki, kas tal oli poiss või mitte. Neidis võis kasvõi lesbi olla, tal ei olnud ei sooja ega külma sellest. “See viha on Sinu enda süü, Clarnox,“ sõnas ta, keerutades oma klaasi sõrmede vahel. “Kui ma annan tunnis korralduse, siis on see sinu ülesanne täita seda ning anda endast parim, et kõik hästi läheks. Miks sa muidu tunnis käid? Selleks, et õppida. Ma võin sind ja su kaasõpilasi solvata ja idiootideks nimetada kui asi seda nõuab.“
Jah, ta teadis isegi, et see kõlas karmilt ja nii see pidigi olema. Ta ei teadnud millised õpetajad olid neil aastate jooksul olnud. Võib-olla olid nad liiga leebed, lasid neil ainult lugeda ja rääkida loitsudest, mida nad teadsid, kuid pagana päralt, see ei õpetanud ju neid absoluutselt! Mis kasu on loitsudest, kui neid ei oska keegi õieti kasutadagi? “Need kogud ongi selle jaoks mõeldud, et sa saaksid harjutada uusi võlusõnu. Keegi ei keelanud sul oma viha selle peal välja elada. Keegi ei keelanud sul isegi minuga kahevõitlusesse astuda, kui sa seda nii väga tahtnud oleksid.“ Ta muigas jahedalt. Oli vähe õpetajaid, kes lubaksid õpilastel endale vastu hakata. Veel vähem leidus neid, kes lasksid õpilastel endaga kahevõitlust pidada.
Kuid asi ei olnud selles, et ta kardaks neid. Vastupidi, nemad pidid teda kartma, sest tema kohta on ajalehtedes niimõndagi kirjutatud ning lisaks sellele on ta veel andekas ja osav võlur. Ta saaks õpilasest väga vabalt jagu, olgu ta kasvõi seitsmendas klassis.
|
|
Constance Clarnox
Prefekt
Slytherini prefekt
I may not remember, but I always feel.
Posts: 2,711
|
Post by Constance Clarnox on Nov 13, 2010 10:09:00 GMT -5
Constance ei hoolinud selles, kas see huvitas professorit, et tal pole noormeest. See ei olnud tegelikult kellegi asi ning isegi tüdrukul oli sellest ükskõik. Tema rüüpas rahulikult enda Tuliviskit, pilk mehel, kes tema vastas istus. Ta silmitses tema näojooni, tema silmi. Need olid tegelikult päris ilusad. Üldse oli see mees omamoodi huvitav oma armide ning karmi pilguga. Miski temas paelus CC'd, kuid ta ei teadnud, mis. Veelvähem tunnistas ta seda endale.
"Ei," sõnas neidis lihtsalt kogu mehe jutu peale, sulgedes enda helehallid silmad. Ta naeratas põgusalt ning kummardus veidi ettepoole. Ta avas enda silmad ning vaatas meest. "Selle asemel, et ainult käsutada meid nagu mingeid koeri, oleks te algul pidanud seletama, kuidas üldse seda teha. Paljud meie klassis ei ole nii head, et kilpigi ette manada. Osad ei oska lihtsalt. Ja selle asemel, et õpetada, teie käsutate. Ma ei tea, kust te pärit olete või millega te tegelenud olete enne seda, kui te siia õpetama tulite, kuid siin on olukord veidi teine. Mind tõesti huvitavad mustad jõud... ma mõtlen nende vastu võitlemine," seletas Constance pikalt. Ta oleks äärepealt välja rääkinud, et teda mustad jõud paeluvad. No mis teha, ta leidis lihtsalt, et neist on palju rohkem kasu, kui millestki muust.
|
|
|
Post by Marc de Louis on Nov 13, 2010 10:19:33 GMT -5
Marc hingas sügavalt sisse ja hõõrus silmi. Ohjah, kas see kavatseb vaidluseks minna? Kui nii, siis temal on kavas siit lihtsalt minema jalutada. Praegu ei soovinud ta mitte mingil moel oma mõistust pingutada ja hakata mingisuguse õpilasega, kes ennast ülitargaks peab, vaidlema. See võtaks neetult palju aega esiteks. Ja teiseks, tal ei olnud tahtmist ega soovi. Kui tegu oleks päevaga, mil ta ei oleks nii väga väsinud, siis oleks ta muidugi isegi provotseerinud ise argumente. “Ei?“ küsis ta vaikselt, trummeldades sõrmedega vastu lauda. “Kõige noorem õpilane minu klassist on viienda õppeaasta oma. Ma olen vaadanud teie faile ning jõudsin järeldusele, et nii sina kui ka sinu klassi ja õppekaaslased olete juba piisavalt suured ja arukad, et iseennast kaitsta,“ lausus ta, tõstes oma klaasi huultele. Kallutanud seda pisut ülespoole, rüüpas ta sealt paar pisikest lonksu.
“Teiseks, kui ma teid ei käsuta, siis kui kaugele te loodate jõuda? Jah, ma saan aru, et minu õppemeetodid ei pruugi olla teile meelepärased. Ja ütleme veel, et minu solvangud niisamuti. Kuid palun, räägi mulle, kui kaugele te olete jõudnud kõigi nende aastatega? Ma ei väida nüüd, et te ei oska lehvitada oma erilisest puust tahutud oksaga ja öelda võlusõnu, kuid mis kasu neist on, kui te ei oska isegi oma vastast relvituks teha?“ See kõlas enesekaitsena, kuid nii see ei olnud. Marc ei kavatsenud selliste asjade peale vaevagi näha, et ennast kaitsta mõndade õpilaste eest. See oli kõigest arvamus.
“Sind huvitavad mustad jõud või nende vastane kaitse?“ Ta teadis, et on olemas mitmesuguseid inimesi. On neid, kes huvituvad tõelisest Mustast Maagiast, Marc oli ise nende seas, olid need, kes huvitusid vaid selle vastu võitlemisest ning ka neid, kes tahtsid neid mõlemaid selgeks saada ja omandada seda imelist kunsti. Ta oli valmis kasvõi eratunde andma õpilastele, kellel tekkis huvi üht neist kolmest suundadest õppima hakata. Temalt see ju tükki ära ei võtaks.
|
|
Constance Clarnox
Prefekt
Slytherini prefekt
I may not remember, but I always feel.
Posts: 2,711
|
Post by Constance Clarnox on Nov 13, 2010 11:02:12 GMT -5
Constance pigistas enda huuled peenikeseks kriipsuks kokku. Ta teadis, et ei kõneleks elusees professoriga sellisel toonil, kui ta kaine oleks. Kaine. Ta ju oligi kaine? Või ei olnud? Mis siis, kui see veerand pudelit Tuliviskit, mille ta juba ära oli joonud, juba talle kergelt pähe hakanud oli? Lõppude lõpuks oli see kõige kangem jook, mida ta üldse kunagi pruukinud oli.
Tütarlaps sules enda silmad. Ta kahtles õpetaja tehnikas ning ta teadis, et see on väär. Kui ta tahab korralikult kooli lõpetada, peab ta saama maksimaalsed hinded igas aines. Ka MJVK-s, kui seda annab professor Louis. "Ma lihtsalt mõtlen, et mingi aja pärast hakkavad õpilased võib-olla teie tunde teie negatiivse käitumise pärast eirama," sõnas ta tasaselt, tundes end taaskord solvatuna. Seekord iseenda peale. Ta avas taas enda silmad ning vaatas mehele mõistliku pilguga otsa, silmad kurnatud. Ta vihkas vaidlemist, eriti endast vanemate ning pealtnäha targematega. "Kuid ma pean nentima, et vaatamata kõigele oli teie tund huvitav," sõnas ta viimaks justkui lepituseks.
Ta rüüpas veel mõned sõõmud enda joogist ning kuulnud Marc'i küsimust, läksid tema silmad hetkeks suureks. Sellegi poolest ei kavatsenud ta valetada ega midagi tagasi lükkama hakata. "Mustad jõud," vastas ta koheselt kõhklemata.
|
|
|
Post by Marc de Louis on Nov 13, 2010 12:22:43 GMT -5
Marc ei olnudki tähele pannud, kuidas pilk tema ees virvendama hakkas ja enamus asjadest häguseks muutusid. Põrand paistis kõverana olevat ja hetkeks ka jäi kõhklema kuidas saavad asjad üldse paigast mitte liikuda, kui need niisuguses ebastabiilses tasakaalus on. Kuid paratamatult pidi ta viima pilgu prefektile, kes arutles temaga kooli teemal edasi. Mees hingas sügavalt sisse ning tõstis klaasi taas suule, juues selle korraga tühjaks. Tema enda kõri oli selliste jookidega juba harjunud. Ta tundis küll endiselt kipitust, aga ta oli võimeline rääkima. “Õpilased panid ennast juba kirja ja nad on kohustatud minu tundides käima, meeldigu see neile või mitte.“ Ta teadis paganama hästi, et Snape ei meeldinud paljudele gryffindorlastele, aga nad käisid ikkagi seal, sest nad Pidid seda tegema. Kommentaari peale ei pilgutanud ta isegi silmi. Kurat, kõigile meeldis ju MJVK sest kõik pidasid ennast headeks ja nad ei tahtnud ju Ministeeriumi radari alla sattuda, et too need võlurimaailma kaardilt mõneks ajaks pühiks ja Azkabani saadaks nagu talle seda tehti.
Ülestunnistuse peale, mis oli kiire saabuma, ei kergitanud ta isegi kulme nii, nagu tal oli moeks. See ei üllatanud teda isegi. Tegu oli ju Slytherinlasega ja see oli neil veres. Tunda huvi selliste asjadega nagu seda on Mustad Jõud. “Ja kas sa oled seda õppinud?“ küsis ta vaiksel häälel, täites oma klaasi viskiga. Kui ei, siis Marc võis teda aidata. Ta võis neidu õpetada sest ta teadis, et väga paljud Slytherinlased ei oleks selle vastu. Durmstangis anti seda isegi eraldi õppeainena, sest nende arust oli see täiesti loogiline. Ka siin peaks see ju täiesti tavaline olema.
|
|