Constance Clarnox
Prefekt
Slytherini prefekt
I may not remember, but I always feel.
Posts: 2,711
|
Post by Constance Clarnox on Nov 16, 2010 14:45:59 GMT -5
Tütarlaps vaatas taaskord meest, silmis hirm ning agoonia. Kas Marc oleks tõepoolest selleks suuteline, et teda lööma? Too oli teda lükanud nii, et ta oli olnud hingetu, kuid see ei olnud võrreldav sellega, mis oleks tütarlapsega juhtunud siis, kui teda oleks keegi löönud. Isegi tema enda isa ei olnud teda kunagi puutunud.
Neidis värises, ta ei pannud seda isegi mitte tähele. Ta ei vastanud professori küsimusele, sest Marc ju teadis vastust. Ainult sadist oleks olnud sellega nõus. Ta vangutas aga pead, kui ta Marc'i vastust enda küsimusele kuulis. Enam ta ei uskunud seda. Miks muidu käitus too nii nagu ta käitus.
Tütarlaps pigistas hetkeks enda silmad kinni. "Palun rahunege maha. Palun rahunege!" sõnas ta taaskord valju tooniga, tundes ebameeldivust, kui mehe veri tema kehal vaikselt ära kuivama hakkas. Selline tunne oli, justkui tütarlaps hakkaks kooruma. "Kas asi on selles, et te minuga magasite? Sellest ei ole midagi. Tõesti. See ei tähenda mu jaoks midagi!" lausus ta tungivalt, libistades enda käed Marc'i põskedele, sundides teda endale otsa vaatama.
|
|
|
Post by Marc de Louis on Nov 16, 2010 14:52:06 GMT -5
Talle meeldis see. Pilk tüdruku silmis, mis tõestas, et ta oli nüüd veelgi rohkem hirmul. Kuid järgmiste sõnade peale hakkas ta valjult naerma ning ta taganes tüdrukust, soovimata tema puudutusi oma näol tunda. “Kas sa tõesti arvad, et asi on seksis?“ küsis ta, kulmud kõrgele kergitatud. Ta vangutas pead. Teda tõepoolest ei kottinud, kas ta oli võtnud kellegilt süütuse või mitte. Ta oli oma naiselt selle võtnud, kuid pärast seda ei olnud ta skisofreenikuks muutunud. Vastupidi. Ta oli olnud täiesti tavaline, kuid see oli minevik. Marc de Louis, kes oli seitse aastat tagasi vabadust täiel rinnal nautinud, oli nüüd surnud. Kuid teda painasid needsamad kummituslikud pilgud silme ees, mis lihtsalt ei kadunudki ära.
Ta lõpetas taganemise alles siis, kui ta seisis keset tuba ning ta laiutas oma käsi. Ta silmitses iseenda verd, mille ta oli neidise näole ja räbaldunud kehakattele tilgutanud. Talle meeldis see. Kuid tema haavad olid märkamatult lõpetanud veritsemise. Ning hetkel ei oamnud see erilist tähtsust nagunii. “Jookse,“ pakkus ta järsku. Neidis saaks põgeneda ja ta ei mõrvaks täna mitte kedagi. Või vähemalt ei murraks ta oma õpilase luud. Või ei teeks talle mingil muul moel haiget. Seda ju Constance ei tahtnud ning nagu kass, andis temagi oma ohvrile nüüd väikese edumaa.
|
|
Constance Clarnox
Prefekt
Slytherini prefekt
I may not remember, but I always feel.
Posts: 2,711
|
Post by Constance Clarnox on Nov 16, 2010 15:25:42 GMT -5
Tütarlaps vangutas enda pead, kui ta kuulis Marc'i ettepanekut. Kuhugi ta ei jooksnud! Mitte ilma meheta. Ta pidi normaalseks tagasi muutuma. Mis tal ometi viga oli? Ta igatses isegi natuke toda professorit, kes tunnis teda idioodiks oli sõimanud. Ta igatses veidi isegi toda professorit, kes temaga armatsenud oli, olgugi, et praegu tekitas sellest mõtlemine temas tülgastust. Millise mehega oli ta sängi heitnud!
"Kuhugi ma ei lähe," sisistas tütarlaps, hakates nüüd juba närvi minema. Ta ei viitsinud kaua kedagi poputada. Ta ei olnud mingi lapsehoidja täiskasvanud mehele, kes oli tema professor. "Te olete peast segane! Te olete h u l l ! Ma ei kavatse enam teie jama taluda," sülitas ta välja sõnad, mis tema pead vallutasid. Sellegi poolest ei tahtnud ta ära minna. Mitte enne, kui professor vähemalt oma käe ära parandab, kuigi parema meelega oleks ta seda ise teinud.
|
|
|
Post by Marc de Louis on Nov 16, 2010 15:33:13 GMT -5
Marc pigistas huuled tugevasti kokku ning ta silmitses hetke leekivpunaste juustega tüdrukuga tõde. Oli ehk tõesti paras aeg talle nüüd midagi teha? Lüüa ta oimetuks ning rahulikult minema jalutada, sest tal ei olnud kavas enam temaga kaua jamada? Ta tahtis siit minema saada ja mida kiiremini, seda parem ongi! Ta keerutas võlukeppi harjumuskohaselt ja osavalt oma pikkade ning pisut luitunud sõrmede vahel, vaadates neidu kaalutlevalt. Kui too teda aga hulluks nimetas, hakkas mees taas naerma. See oli sajandi kõige leebem solvang mis talle öeldi. Kas ta peaks autasustama neidu kuidagi? Kinkima talle paar roosi ja mõne suudluse? “Ja sina oled nõme idioot sest sa ei kuulanud mida ma sulle soovitasin,“ sõnas ta rahulikult, lõpetades järsku oma võlukepiga mängimise. “Teeme nüüd ühe asja selgeks. Ma ei kavatse sind rohkem taluda kui sa vait ei jää ja sa kahetsed, kui sa veel üritad siin midagi teha.“ Nende sõnadega oli ta tüdrukule lähemale astunud, kõrgudes nüüd ähvardavalt tema kohal. “Selge?“ küsis skisofreenik süngel toonil, põrnitsedes neidu altkulmu.
|
|
Constance Clarnox
Prefekt
Slytherini prefekt
I may not remember, but I always feel.
Posts: 2,711
|
Post by Constance Clarnox on Nov 16, 2010 15:41:24 GMT -5
Tütarlaps tundis, kuidas pinge temas kasvab. Oi, kuidas ta vihkas, kui mees teda solvas. Ta tundis taaskord seda viha, mida ta tundis tunnis, kui too oli tema kohta idioot öelnud. Ta vihkas seda.
Tütarlaps pigistas enda võlukeppi ning kui mees talle lähemale astus ning oma sõnad lausus, tõstis tüdruk enda võlukepi mehe meelekohale. Ta ei tahtnud sugugi seda teha, kuid ta pidi end ju kuidagi kaitsma, kui mees tõesti kõik enda ähvardused täide plaanis viia. "Ja mida te teha üritate, kui te olete mul sihikul. Te ise õpetasite mulle kõik need andestamatud needused. Miks mitte neid nüüd teie peal proovida? Äkki joppab ning saan hakkama?" päris ta siidisel toonil, silmis aga endiselt kabuhirm. Ta teadis, et ta ei saaks elusees sellega hakkama.
|
|
|
Post by Marc de Louis on Nov 16, 2010 15:46:57 GMT -5
Mees ei vaadanud võlukepi poole ega liigutanud ennast mingil moel, mis annaks mõista, et ta on hirmul või oleks tal mingisugune muu emotsioon tekkinud viha ja pahameele juures. “Ja siis?“ küsis ta vaikselt. Ainult üks Slytherinlane oli tulnud tema juurde lisatundi paluma ja ainult tema teadis, mida peab tegema selleks, et tõelist piina valmistada. Selleks, et tappa ja inimest karjuma panna, oli vaja suurt tahet. Oli vaja tahet valmistada kellegile valu ja ta tappa enne kui too jõuab reageerida. Muidugi võis Avada Kedavraga olla ka erand. Kuid kui neidis kardab, siis ei hakka tema loits isegi toimima. Ta tõstis aeglaselt enda võlukepi ning libistas selle tüdruku rindkerele. “Sa ei suuda ettegi kujutada kui lihtne on mul sind praegu tappa, väike tüdruk,“ lausus ta, naeratus endiselt nägu kaunistamas. “ma võin su sisikonna kohe siin ja praegu välja rebida ning jätta su prussakatele söögiks. Mitte keegi ei leiaks su üles kuni järgmise vaheajani, mil siia õpilased peaksid kogunema hakkama.“ Tema ise nautis seda mõtet. Kuid vaevalt, et Constance samal meelel on.
|
|
Constance Clarnox
Prefekt
Slytherini prefekt
I may not remember, but I always feel.
Posts: 2,711
|
Post by Constance Clarnox on Nov 16, 2010 15:52:32 GMT -5
Mehe ükskõiksus ärritas tüdrukut. Kuid võib-olla bluffis ta niisama. Või polnud tal midagi kaotada? See mõte painas neidu. Temal ju oli midagi kaotada. Jared'i sõprus! Talle oli poiss meeldima hakanud ning ta ei saanud lihtsalt tolle elust nüüd kaduda. Kuigi vaevalt, et too teda taga igatsema oleks hakanud. Ta oleks jäänud vähemusse, sest keegi poleks tähelegi pannud, et Slytherini prefekt kadunud oli. Temast ei hoolinud keegi ning kõik negatiivsed mõtted tulid sel hetkel talle pähe, kui ta mehe sõnu sunniviisiliselt kuulas.
"Te ei saa seda teha! Te olete ju professor! Inimesed hakkaksid just teid kõige esimesena kahtlustama. Miks te Azkabanis olite, ah? Kas ka mõne tütarlapse mõrva eest?" päris ta, tõugates jõuliselt meest nii tugevalt, kui ta jaksas. Ta ei hoolinud enam sellest, mis hullushoog tollel peal oli. See aeg oli möödas. Nüüd pidi ta vastu andma nii hästi, kui jaksas.
|
|
|
Post by Marc de Louis on Nov 17, 2010 11:51:43 GMT -5
Teda ei huvitaks see, kas keegi kahtlustab teda või mitte. Inimesed teadsid nagunii, et ta oli skisofreenik. Tõelist Marci, kes oli arukas, suutis selgelt mõelda ka kaine peaga ning abistas teisi, kui see vajalik oli, ei teeks mitte kunagi teistele haiget ilma asjata. Ta lasi ennast eemale tõugata, seistes näiliselt täiesti rahulikult paigal samal ajal kui tüdruk teda süüdistas. “Tüdruku?“ kordas ta peaaegu, hääl andmas hetkeks kerge varju sellele, et tal oli veelgi valusam meenutada toda päeva. Kuid siis muutus tema pilk jahedaks. “Oh ei,“ sõnas ta jahedamalt. Tegu oli siis juba temavanuse neiuga, kes, nagu võlurireeglid või poliitika ette näeb, on täiskasvanud. Ta ei tahtnud omale seda tunnistada, kuid paratamatult pidi. Constance isegi nägi tema endise abikaasa moodi välja. Punased juuksed ning helehallid, peaaegu elektrisinised silmad.
|
|
Constance Clarnox
Prefekt
Slytherini prefekt
I may not remember, but I always feel.
Posts: 2,711
|
Post by Constance Clarnox on Nov 17, 2010 11:58:47 GMT -5
Tütarlaps vaatas mehele otsa, rabatud ilme näol. Tema käsi sulgus rohkem ümber tema võlukepi ning tema huuled muutusid peenikeseks kriipsuks. Ta tundis, kuidas ta sisemusse keegi justkui midagi kuuma kallaks. Tal oli paha olla. Marc ei eidanud, et ta oleks kedagi tapnud!
Constance astus talle paar sammu lähemale, olgugi, et just tema oli olnud see, kes oli mehe eemale lükanud. "Te ju ometi ei.... te ju ei tapnud kedagi, ega?" päris prefekt veidi väriseva hääletooniga, üritamata seda enam kontrollida. Miks tema peaks üldse teesklema tugev olemist, kui Marc oli end oma nõrkushoos lõikunud? Ning CC ei teadnud endiselt, miks.
Ta lähenes endiselt professorile, silmis nii meeletu pilk, justkui hullumeelsel.
|
|
|
Post by Marc de Louis on Nov 17, 2010 12:07:55 GMT -5
See hirmutas neidu. Väga hea! Ta ainult naeratas talle jahedalt. Millegipärast ei suutnud ta selle maha suruda, olgugi, et ta tahaks. Ta tundis ennast süüdi. Väga süüdi. Osa temast soovis nüüd lõpetada ja anda noorele tüdrukule rahu. Too ei olnud ju talle midagi tegelikult teinudki. Teine osa ihkas aga vere järel ja ta soovis näha teiste pilgus hirmu ja ta soovis kuulda, kuidas nad karjuvad ning paluvad, et ta lõpetaks nende piinad. “Tapsin,“ lausus ta vaikselt. Hetkeks tundus, et endine Marc oli tagasi. See, kes ei hirmutaks teisi, kuigi ta ei saanud salata seda, et ta nautis seda juba väikesest peale. Nagu iga poiss oli ju temagi tüdrukuid kiusanud. Kuid siis oli Skisofreenik tagasi ning ta astus Constncele lähemale, surudes ta peagi taas vastu seina. “Kas ta tahad, et me jätkaks meie õppetundi? Sooviksid sa mõningaid loitse enda peal harjutada? Sa ei pea kiirustama, meil on ikka tükk aega aega!“ Ta ei pannudki tähele seda, et ta oli prefekti näole väga lähedal, ahmides sügavasti sisse tema meeldivat lõhna. Isegi üllatav, et ta oli teda täna öösel harrastanud. Kahju ainult, et ta enam ei mäleta sellest mitte midagi ega hakkagi mäletama.
|
|
Constance Clarnox
Prefekt
Slytherini prefekt
I may not remember, but I always feel.
Posts: 2,711
|
Post by Constance Clarnox on Nov 17, 2010 12:15:02 GMT -5
Kuulnud professori ülestunnistust tema küsimusele, ahhetas neidis ning pillates maha enda võlukepi, surus ta käed enda huulile, et summutada enda karjet, mis üle tema huuli vallanduda soovis. Tõsi, ta oli slytherinlane, väga kalk ning jahe, kuid ta ei tapaks kedagi nii. Ning tundus, et Marc oli seda nautinud. Selle eest ta siis Azkabanis oligi olnud?
Ta ei jõudnud aga midagi öelda, kui mees ta taaskord vastu seina surus. Tütarlaps vaatas hingeldades tolle silmadesse. Ta ei tundnud neid ära. Ta värises nii jubedalt justkui oleks tal meeletult külm. Professori haare tegi talle haiget, muljus tema käsi.
Constance kuulas Marc'i sõnu ning ta raputas pead. Ta ei tahtnud enam midagi õppida. Ta ei tahtnud, et mees teda loitsiks. "Laske mind lahti, tõbras!" karjatas slytherinlane, virutades enda põlvega mehele kuskile sinna, kus ta teadis olevat tema kube. Seejärel rapsis ta end tolle haardest lahti ning jooksis meeletu kiirusega teisele poole voodit, unustades võlukepi põrandale.
|
|
|
Post by Marc de Louis on Nov 17, 2010 12:30:43 GMT -5
Mees ei naeratanud enam vaid seisis nüüd tõsiselt tüdruku ees? Ei tahagi õppida uusi loitse? Kuidas jäi siis oklumentiaga? Ta ei soovinudki enam lugeda teiste inimeste mõtteid, et nende nõrkused nii avastada? Marci jaoks oli see imelihtne, kuid kui ta praegu seda teeks, kaotaks lõbu oma väärtuse. Järsk löök kubemesse pani ta tüdrukust lahti laskma ning kägarasse tõmbuma. Pagan, see oli isegi valus. Kuid sellegi poolest ajas ta ennast sirgu. Ta ei saanud välja näidata seda, et ta oli nõrkemas oli. Aeglaselt pööras ta ennast ringi ning korjas maast tüdruku lumivalge võlukepi. Seda sõrmede vahel mõni hetk hoidnud, viskas ta selle tüdrukule.
“Niiet nüüd sa kardad?“ küsis ta jahedal toonil, kergitades üht kulmu. “Sest nüüd sa tead, kes Marci sees tegelikult on? Arvasin, et Slytherinlased ei ole niisugused idioodid, kelleni jõuavad asjad nii kaua kohale. Kuid paistab, et ma eksisin,“ kehitas mees õlgu. Jah, ta ütles Marc, sest ta ei tundnud toda teist isikut, kellega ta jagas sama keha. Too oli talle võõras, kuid nad jagasid samu mälestusi. Või vähemalt mäletas skisofreenia pool tema painavaid mälestusi. Ja kaine mõistusega professor pidi hiljem seda uuesti ja uuesti läbi elama. Kuigi see oli piinarikas, ei saanud üks neist salata, et talle see meeldis. Kohutavalt.
|
|
Constance Clarnox
Prefekt
Slytherini prefekt
I may not remember, but I always feel.
Posts: 2,711
|
Post by Constance Clarnox on Nov 17, 2010 13:10:36 GMT -5
Tütarlaps püüdis nobedalt enda võlukepi kinni, suunates selle koheselt professorile. Ta ei kavatsenud mehel end rohkem türanniseerida. Ta ei lasknud tal enda üle rohkem võimutseda. Vägivallatseda. See vaimne vägivald oli jube ning CC pidi nentima, et mees oskas seda teha osavalt.
"Ma ei karda sind," sisistas tütarlaps meeletult. "Ma ei ole rumal. Kuid teie olete. Lisaks sellele, et te olete mõrtsukas. Kelle te tapsite, et teid Azkabani pandi? Olite kusagil mujal koolis õpetamas, magasite õpilasega ning hiljem tapsite ta? Tundub, et teile meeldib naiste üle võimutseda, sest ainult neist saate te võitu, kas pole?" päris ta sisistades. "Juhmista!" hüüatas ta, saates liigagi järsku loitsu Marc'i poole. Ta teadis, et sellest pole kasu, kuid ta pidi ju proovima.
|
|
|
Post by Marc de Louis on Nov 17, 2010 13:18:27 GMT -5
Mees kehitas õlgu. Ta ei hakanud väidet üle ega ümber lükkama sest ta ei lugenud ju mõtteid. Kuid ta võiks seda teha. Ta pööritas silmi kui tüdruk talle küsimusi esitas, mis tegelikult ei olnudki tõsi. Pigem olid need vaid väited, kuid loitsu suutis ta vägagi osavalt ära tõrjuda kilbiloitsuga. “Võib-olla,“ kehitas ta õlgu, meenutades oma isa nägu enne kui ta viimaks suri. Kuigi see oli täis hirmu, teadis Marc, et talle andestati. Tema ju ei olnud tegelikult selles süüdi. Tema ju ei palunud seda nõmedat haigust, see pärandati talle ise. “Kuid sina ei saa ju sellest kunagi teada, eks ole?“ küsis ta, hakates taas laginal naerma. Pisike väike idioot, kes lootis, et saab temast võitu! Kuid lootused ju ei kao kunagi.
“Petrificus Totalus!“ saatis te kehakammitsa neidise poole teele. See oli nõrk loits, kuid enne kavatseb ta tüdruku nõrgaks muuta ja alles siis temaga lõpparve teha.
|
|
Constance Clarnox
Prefekt
Slytherini prefekt
I may not remember, but I always feel.
Posts: 2,711
|
Post by Constance Clarnox on Nov 19, 2010 5:18:58 GMT -5
Constance ei suutnud seda uskuda. Millise inimesega oli ta kokku puutunud! Millise inimesega oli ta maganud! Tütarlaps vaatas ahastunud pilguga mehe poole ning enne, kui ta jõudis reageerida, tundis ta, kuidas ta ei suuda enam liigutada. Ta prantsatas suurte silmade ning veidi paokil huultega maha, jäädes lakke vaatama nagu marmorkuju.
|
|